Investeerimine kunsti ja kollektsioneerimisse: likviidsuse lõks ja osaline omandamine

Investeerimisportfelli loomisel keskendutakse enamasti aktsiatele, võlakirjadele ja kinnisvarale. Ent üks tegevus, mis on pikka aega pakkunud kaitset inflatsiooni ja majanduskriiside eest, on investeerimine kunsti ja kollektsioneeritavatesse esemetesse. Kunstimaailma tuntakse sageli kui superrikaste mängumaad, kuid tänu tehnoloogilistele lahendustele (nt osaline omandamine) on see varaklass muutunud kättesaadavamaks ka tavainvestoritele.

Selles artiklis analüüsime, miks ja kuidas investeerimine kunsti ja muudesse haruldastesse esemetesse (nt vein, kellad, spordimälestised) toimib teistmoodi kui traditsioonilistesse varadesse investeerimine, ning selgitame, millised on riskid ja praktilised sammud, mida üks investor peaks enne sellele turule sisenemist teadma. See on investeerimine, kus kirg peab olema asjatundlikkuse teenistuses.

1. Kuidas erineb investeerimine kunsti traditsioonilistest varadest?

Investeerimine kunsti ja kollektsioneeritavatesse esemetesse kuulub “kirglike varade” kategooriasse (passion assets). Nende väärtust määravad peamiselt haruldus, ajalooline olulisus ja emotsionaalne side, mitte ainult rahavood (nagu aktsiate või võlakirjade puhul).

A. Madal korrelatsioon ja inflatsioonikaitse

Ajalooliselt on Blue Chip kunst (maailma tuntuimad kunstnikud) näidanud väga madalat korrelatsiooni aktsiaturgudega. See tähendab, et kui börsid langevad, ei pruugi kunstihinnad järgneda. Kriisiolukordades, kus pabervääring kaotab ostujõudu, otsivad jõukad investorid füüsilist vara, mis talletaks väärtust. Haruldane kunst või vein pakuvad sellist kaitset inflatsiooni vastu.

Näiteks Teise maailmasõja perioodil ja järgnenud hüperinflatsiooni aastatel säilitasid Euroopas paljude impressionistlike meistriteosed (nt Monet, Renoir) oma ostujõu tunduvalt paremini kui aktsiad või valitsuse võlakirjad. 2008. aasta finantskriisi järelmõjudes, mil aktsiaturud alles taastusid, näitas kaasaegse kunsti tippsegment (nt Basquiat, Warhol) kiiret taastumist ja uute hinnatippude saavutamist. Sellised teosed pakuvad kaitset väärtuse hoidmiseks, sest nende hulk on füüsiliselt piiratud – uusi meistriteoseid antud autorilt (nt Picasso) enam juurde ei teki.

B. Mitte-fungibiilsus (Uniqueness)

Aktsiad on fungiibsed – üks Apple’i aktsia on täpselt samasugune kui teine. Kunstiteosed ja haruldased esemed on aga mitte-fungiibsed. Konkreetne Picasso maal on ainulaadne. See ainulaadsus loob kättesaadavuse piiratuse, mis on pikaajalise väärtuse kasvu peamine eeldus.

C. Emotsionaalne hinnakujundus ja turu ebaküpsus

Erinevalt reguleeritud finantsturgudest on kunsti- ja kollektsioneerimisturg tihti ebaküps ja ebalikviidne. Hindade kujunemises mängivad suurt rolli emotsioonid ja lühiajaline tähelepanu (nt meediakajastus, konkreetse teose hype). See toob endaga kaasa olulise riski: hinnad võivad järsult tõusta ja langeda mitte fundamentaalsete näitajate, vaid pakkumise ja nõudluse psühholoogia tõttu. Suure ostja (nt kuulsa kollektsionääri) tehing võib turgu koheselt liigutada, mis loob ebaefektiivseid turuolukordi. Seetõttu nõuab see varaklass äärmist ettevaatlikkust ja põhjalikku hoolsuskohustust, et vältida just emotsionaalse ülehinnangu ohvriks langemist. Väärtus on seal, kus kirg kohtub haruldusega.

2. Otsese investeerimise reaalsus: logistika ja eksperthinnang

Füüsilise vara otsene ostmine on investori jaoks kõige keerulisem, kuid potentsiaalselt kõige tulusam tee.

A. Väärtuse hindamine on subjektiivne ja kallis

Aktsiaturul on hind määratud miljonite ostu-müügitehingute tulemusel. Kunstiturul on väärtus pigem kokkulepitud eksperthinnangu küsimus.

• Asümmeetriline informatsioon: Ostes kunsti või haruldasi esemeid, on teil vastas professionaalne edasimüüja või oksjonimaja, kelle teadmised turust, päritolust (provenance) ja ehtsusest (authenticity) on teie omadest kordades suuremad. See tekitab investorile finantsriski.
• Ekspertide kaasamine: Konkreetse teose või eseme väärtuse ja ehtsuse kinnitamiseks on vaja kallist ja erapooletut eksperthinnangut. Ilma selleta on risk osta võltsing või soovitud ese suure ülehindlusega.

B. Hoiustamise ja kindlustuse kulud (Storage Costs)

Erinevalt pangakontol olevatest aktsiatest vajab füüsiline vara haldamist.

• Kunstiteosed: Nõuavad spetsiaalset temperatuuri ja niiskuse kontrolliga hoiustamist. Maalide või skulptuuride hoidmine eluruumides on sageli riskantne. Kindlustus (nt Christie’s või Sotheby’s standardite kohaselt) on kohustuslik ja kallis.
• Haruldane vein (Fine Wine): Veini väärtus sõltub kriitiliselt hoiutingimustest. See nõuab spetsiaalset keldrit või spetsialiseeritud veiniladu (nt Londoni kaubalaod, mis väljastavad In Bond sertifikaate). Hoiustamise ja kindlustamise aastane kulu võib kergesti olla arvestatav osa vara enda väärtusest, mis vähendab oluliselt netotootlust.

C. Otsese omandamise kanalid ja asjatundjate kaasamine

Otsese omandi soetamine nõuab spetsiifiliste kanalite kasutamist, mis on väga erinevad börsi kaudu tegutsemisest. Kunsti ja kollektsioneeritavate esemete ostmiseks on peamiselt kolm teed, millest igaühel on oma riskid:

1. Oksjonimajad: Maailma juhtivad oksjonimajad (Christie’s, Sotheby’s, Phillips) pakuvad tippkunsti ja haruldaste esemete (kellad, ehted) ostmiseks kõige läbipaistvamaid tehinguid. Neil on tugev due diligence protsess, mis peaks tagama teose ehtsuse ja päritolu. Hoiatus: Oksjoni hinnale lisandub ostja preemia (buyer’s premium), mis võib ulatuda 15%–25% lõpphinnast, vähendades koheselt teie tegelikku tootlust.
2. Galeriid ja Edasimüüjad: Kunsti ja vintage kellade turg toimub suures osas galeriide ja edasimüüjate kaudu. See pakub rohkem privaatsust ja võimalust hinda kaubelda, kuid informatsiooni asümmeetria on siin suurim. Soovitatav on palgata oma kunstinõunik (art advisor), kes esindab ostjat ja aitab hinnata teose väärtust.
3. Spetsialiseeritud Fondid ja Haldurid: Veini ja teiste spetsiifiliste varaklasside puhul on turvalisim viis kasutada spetsialiseeritud investeerimisfonde (nt veinifondid). Need fondid haldavad ise logistikat, hoiustamist ja müüki, säästes investorit kõrgete halduskulude ja keerulise logistika eest.

3. Osaline omandamine (Fractional Ownership): tee laiema turuni

Viimastel aastatel on tekkinud finantstehnoloogilised lahendused, mis demilitariseerivad suured varad, tuues need väiksemale investorile kättesaadavaks.

A. Kuidas osaline omandamine töötab?

• Kontseptsioon: Kallis kunstiteos, haruldane kell või vintage auto ostetakse spetsiaalse ettevõtte (platvormi) poolt ja jagatakse seejärel tuhandeteks digitaalseteks osakuteks (aktsiateks).
• Eelised: Investor saab osta näiteks 500 euro väärtuses osa 10 miljoni euro maksumusega Basquiati maalist. See lahendab ligipääsetavuse probleemi.
• Näide: Platvormid nagu Masterworks (kunstile) või teised spetsialiseerunud fondid, mis pakuvad veinivarade omandust. Need platvormid on tavaliselt EL-i regulatsioonide all.
• Sellisel juhul ei ole teos siiski ainult ‘teie oma’, te ei saa seda omale elutuppa seinale riputada ning sellest rõõmu tunda. Osalise omandamisega saate osa ainult potentisaalselt kasumist. 

B. Riskid osalise omandamise juures

Kuigi ligipääsetavus paraneb, kaasnevad olulised ohud:

• Platvormirisk: Te ei oma teost otseselt, vaid omate platvormi osakut. Kui platvorm pankrotistub, võib teose reaalne väärtuse kättesaamine olla keeruline ja pikk protsess.
• Likviidsus: Osalise omandamise platvormidel on endiselt madal likviidsus. Müük toimub sageli piiratud teisesel turul ja võib võtta aega. Osakuid ei saa müüa sama kiiresti kui börsiaktsiaid.
• Kulud: Platvormid võtavad varahaldustasu, et katta hoiustamise ja kindlustuse kulud. See haldustasu võib olla traditsioonilistest ETF-idest kõrgem.

4. Investeerimise erivaldkonnad

A. Investeerimine veini

• Põhjus: Fine Wine on tuntud inflatsiooni kindlustus. Vanemate aastakäikude piiratud saadavus loob väärtuse kasvu.
• Kuidas: Sisenemine spetsiaalsete veinifondide kaudu on kõige turvalisem. Need fondid tegelevad ise hoiustamise, kindlustuse ja müügiga.

B. Kollektsioneeritavad esemed (kellad, vintage autod)

• Kellad: Eriti haruldased vintage mudelid (Rolex, Patek Philippe) on näidanud muljetavaldavat väärtuse kasvu. Väärtus on tihedalt seotud mudeli ajaloo, piiratud tootmise ja brändi prestiižiga.
• Hoiatus: Vaja on äärmist asjatundlikkust ja autentsuse kontrolli (nt kellameistri hinnang). Remondi ja hoolduse kulud võivad olla märkimisväärsed.

5. Kokkuvõte

Investeerimine kunsti ja kollektsioneeritavatesse esemetesse võib olla rahuldustpakkuv ja finantsiliselt tulus, kuid see ei ole kindlasti mõeldud algajatele.

1. Likviidsus on vaenlane: Pea meeles, et sa ei saa seda raha kiiresti kätte. See on kapital, mis peaks olema seotud 10–20 aasta pikkuste horisontidega.
2. Ära panusta rohkem kui 5%: Hobiinvesteeringud peaksid moodustama maksimaalselt 5% sinu koguportfellist. Ülejäänud vara peaks olema likviidne ja hajutatud.
3. Haridus või ekspert: Ära kunagi osta midagi, mille hindamises sa pole ekspert, või mille hindamiseks sa pole kaasanud usaldusväärset ja erapooletut spetsialisti. Osaline omandamine on siin tihti turvalisem tee.