ETF-d vs. üksikaktsiad: kumb strateegia teeb sind 2026. aastal rikkamaks?

Investeerimismaailmas on kaks suurt leeri, mis meenutavad kohati religioosseid sekt. Ühel pool on “passiivsed indeksinvestorid”, kes vannuvad, et ainus õige viis on osta kogu turg ja minna magama. Teisel pool on “aktiivsed aktsiavalijad”, kes otsivad järgmist Amazoni või Nvidiat, uskudes, et keskmisega leppimine on luuseritele.

Kui sa oled alles alustamas või soovid oma portfelli 2026. aastal ümber korraldada, seisad sa tõenäoliselt selle sama dilemma ees: Kas peaksin ostma ETF-e (börsil kaubeldavaid fonde) või valima ise üksikuid aktsiaid?

Vastus ei ole must-valge. See sõltub sinu iseloomust, ajast ja riskitaluvusest. Selles artiklis võtame mõlemad strateegiad pulkadeks lahti, vaatame statistikat (mis on üllatav!) ja pakume välja lahenduse, mis võib olla “kuldne kesktee”.

Mis on mis? Kiire definitsioonide ring

Enne süvitsi minemist teeme terminid selgeks, et räägiksime samas keeles.

ETF (Exchange Traded Fund) – “Puuviljakorv”

Kujuta ette, et lähed turule. Selle asemel, et valida välja üks ilus õun ja loota, et see pole seest ussitanud, ostad sa valmis puuviljakorvi, kus on 500 erinevat puuvilja. Kui üks neist on mäda, ei riku see tervet korvi. Finantskeeles on see indeksfond. Ostes näiteks S&P 500 ETF-i (nagu populaarne SXR8 või VUSA), ostad sa ühe tehinguga osakese USA 500 suurimast ettevõttest. Sinu portfellis on korraga Apple, Microsoft, Amazon, aga ka sajad väiksemad firmad. Sinu tootlus on täpselt sama, mis turu keskmine.

Üksikaktsia – “Snaiper”

Siin lähed sa turule ja valid välja just selle ühe õuna. Sa oled teinud analüüsi, katsunud koort, nuusutanud lõhna ja oled veendunud, et see on turu parim õun. Sa ostad näiteks LHV Groupi või Tesla aktsiat. Sinu edu sõltub 100% selle konkreetse ettevõtte käekäigust. Kui firmal läheb hästi, võid teenida turust kordades rohkem. Kui firmal läheb halvasti (pankrot, skandaal, kehvad tulemused), võid kaotada suure osa oma rahast, isegi kui üldine majandus kasvab.

1. Ring: tootlus ja statistika (karm tõde)

Iga investori unistus on “turgu lüüa” – teenida paremat tootlust kui S&P 500 indeks (mis ajalooliselt on andnud umbes 8-10% aastas). Kuidas see üksikaktsiate valijatel õnnestub?

Statistika on siinkohal armutu. SPIVA (S&P Indices Versus Active) raportid, mida avaldatakse igal aastal, näitavad 2026. aastaks endiselt sama trööstitut pilti:

Ühe aasta lõikes: Umbes 60% professionaalsetest fondijuhtidest jääb indeksile alla.
15 aasta lõikes: Üle 90% professionaalidest ei suuda indeksit lüüa.

Mõtle sellele hetkeks. Need on inimesed, kellel on Bloomberg terminalid, meeskonnad analüütikuid ja kes teevad seda tööd 12 tundi päevas. Kui nemad ei suuda turgu lüüa, siis kui suur on tõenäosus, et sina suudad seda teha õhtul pärast tööd pool tundi uudiseid lugedes?

See ei tähenda, et üksikaktsiatega pole võimalik rikkaks saada. On küll. Kui sa ostsid Nvidiat 2020. aastal, oled sa täna ilmselt väga rahul. Kuid see on nagu loterii – võitjaid on vähe, kaotajaid palju, aga me kuuleme uudistes vaid võitjatest. Seda nimetatakse “ellujääja efektiks” (survivorship bias).

Võitja: ETF (Pikaajaline stabiilsus)

2. Ring: risk ja närvikava

aasta majandus on taastumas, kuid me kõik mäletame 2022. aasta langust. Kuidas käituvad erinevad varad kriisis?

Üksikaktsia risk: Üksikaktsia suurim risk on nn “idiosünkraatiline risk” ehk ettevõttepõhine risk. Näide elust enesest: Kunagi oli Nokia maailma tipp, täna on vari endisest. Wirecard oli Saksamaa tehnoloogiaime, kuni selgus, et see on pettus ja aktsia kukkus nulli. Kui sinu portfell koosneb 3-5 aktsiast ja üks neist kukub 50%, vajab sinu portfell taastumiseks 100% tõusu. See on matemaatiliselt väga raske ülesanne. Lisaks emotsionaalne stress – kas sa suudad magada, kui näed oma lemmikaktsiat punases, samal ajal kui sõbra indeksfond on plussis?

ETF-i risk: ETF hajutab riski automaatselt. Kui sa omad maailma indeksit (nt VWCE – Vanguard FTSE All-World), on sul osalus üle 3000 ettevõttes. Kui üks neist läheb pankrotti, moodustab see sinu portfellist 0,01% ja sa isegi ei märka seda. ETF-i risk on “süstemaatiline risk” ehk tururisk. Kui kogu maailmamajandus langeb, langeb ka sinu fond. Aga ajalugu on näidanud, et maailmamajandus taastub alati (seni).

Võitja: ETF (Une kvaliteet on parem)

3. Ring: kulud ja aeg

Aeg on raha. Sõna otseses mõttes.

Üksikaktsiad – ajakulukas hobi: Et olla edukas üksikaktsiate valija, pead sa tegema kodutööd. Sa pead lugema kvartaliaruandeid, jälgima uudiseid, mõistma P/E suhtarve ja makromajandust. See on põnev, kui see on sinu hobi. Aga kui sul on pere, töö ja trenn, võib see muutuda koormaks. Lisaks tehingutasud. Kuigi platvormid nagu Lightyear või Interactive Brokers on tasusid alandanud ja Balti börsil on LHV kaudu kauplemine teenustasuta, maksad sa välisbörsidel tihti iga ostu ja müügi eest. Kui sa kaupled tihti (ostad-müüd), söövad tasud ja spread (ostu-müügi hinna vahe) sinu tootlust.

ETF – “Osta ja unusta”: ETF-i strateegia on igav. Sa seadistad püsikorralduse ja raha läheb iga kuu automaatselt fondi. Sa ei pea uudiseid lugema. Sa ei pea muretsema, kes on USA president või mis on intressimäär. Sa kulutad investeerimisele 15 minutit aastas. Kulud on ülimadalad. Populaarsete ETF-ide valitsemistasud (TER) on 0,07% – 0,20% aastas.

Võitja: ETF (Võidab “laisa” investori jaoks)

4. Ring: dividendid ja adrenaliin

Siin hakkab asi kalduma üksikaktsiate kasuks.

ETF-id on igavad: Nagu öeldud, indeksfondiga ei saa sa kunagi praalida saunaõhtul, et “ma tegin täna 50% tootlust”. Indeks liigub aeglaselt. See on rikkaks saamine teo kiirusel. Paljudele, eriti noorematele investoritele, on see demotiveeriv.

Üksikaktsiad pakuvad võimalusi:

Dividendid: Kui sinu eesmärk on rahavoog (passiivne sissetulek), siis üksikaktsiad võimaldavad ehitada just sellise portfelli. Sa võid valida näiteks Tallinna Sadama, Merko Ehituse või USA “Dividend Aristocrats” nimekirja aktsiad, mis maksavad sulle stabiilselt 5-8% dividende. Enamik kasvu-ETF-e reinvesteerib dividendid automaatselt, mis on maksuliselt hea, aga emotsionaalselt vähem rahuldust pakkuv (“raha kontol” efekt puudub).
Hääleõigus: Aktsionärina oled sa omanik. Sa võid minna Tallinna Kaubamaja üldkoosolekule, süüa küpsist ja hääletada juhtkonna otsuste üle. See annab omanikutunde, mida ETF ei paku.

Võitja: Üksikaktsia (emotsionaalne rahulolu ja rahavoog)

Juhtumiuuring: Mart vs. Tiina (2021-2026)

Toome näite lähiminevikust, et illustreerida vahet.

Tiina (Indeksinvestor): Tiina alustas 2021. aasta tipus S&P 500 indeksi ostmist. 2022. aastal langes tema portfell ligi 20%. Tiina ei teinud midagi, vaid ostis iga kuu juurde (“Dollar Cost Averaging“). Täna, 2026. aasta alguses, on Tiina portfell mitte ainult taastunud, vaid teinud uued tipud. Tema keskmine tootlus on positiivne, sest ta ostis languse ajal odavalt juurde. Ta on rahulik.

Mart (Tehnoloogiafänn): Mart uskus 2021. aastal, et “vana majandus on surnud” ja ostis populaarseid “innovatsiooniaktsiaid” (nagu Zoom, Peloton, erinevad krüptoga seotud firmad ja ARK Innovation fondi). 2022. aasta intressitõusud hävitasid need aktsiad, mõned langesid 80-90%. Kuigi 2025-2026 on toonud taastumise, on Mardi portfell paljudes positsioonides ikka veel miinuses. Ta vajab 400% tõusu, et jõuda nulli tagasi. Mart on stressis ja on lõpetanud investeerimise, nimetades börsi “kasiinoks”.

Õppetund: Üksikaktsiatega on ajastus kriitiline. ETF-iga andestab aeg halva ajastuse.

Kuldne kesktee: “tuumik ja satelliidid” strateegia

Kas peab valima ainult ühe? Ei pea. 2026. aasta nutikas investor kasutab hübriidstrateegiat, mida nimetatakse Core-Satellite (Tuumik-Satelliit) lähenemiseks.

See ühendab ETF-ide turvalisuse ja üksikaktsiate põnevuse.

Kuidas see töötab?

Tuumik (Core) – 80% kuni 90% portfellist: See osa koosneb laiapõhjalisest ETF-ist. Näiteks MSCI World (maailm) või S&P 500 (USA).

Eesmärk: Tagada, et sa saad turu keskmise tootluse ja pensionipõlv on kindlustatud. See raha on “püha”, sellega ei mängita.

Satelliidid (Satellites) – 10% kuni 20% portfellist: See on sinu “mänguraha” või aktiivse strateegia osa. Siin valid sa ise üksikaktsiaid.

Eesmärk: Üritada turgu lüüa ja rahuldada investeerimishuvi.
Mida osta?

Kohalikud lemmikud (nt LHV, Coop Pank) – toetad Eesti majandust ja saad dividende.
Sektorid, millesse usud (nt Kaitsetööstus või AI), kui arvad, et need kasvavad kiiremini kui muu turg.

Miks see hea on?

See strateegia kaitseb sind iseenda lolluse eest. Kui sinu üksikaktsia valikud lähevad täiesti aia taha (kukuvad nulli), oled kaotanud vaid maksimaalselt 20% oma portfellist. See on valus, aga mitte fataalne. Sinu tuumik (80%) kasvab rahulikult edasi. Samas, kui sul õnnestub leida järgmine suur võitja, annab see portfellile ilusa lisatõuke.

2026. aasta praktiline soovitus

Kui loed seda artiklit ja mõtled, kust alustada, siis siin on tegevusplaan:

Kui sul on vähem kui 1000 eurot: Osta ainult laiapõhjalist indeksfondi (nt Kasvukonto kaudu LHV-s või Lightyearis/IB-s “VWCE” sümboliga fondi). Teenustasud üksikaktsiate ostmisel (minimaalsed tasud) söövad väikeste summade puhul tootluse ära.
Kui sul on 10 000+ eurot: Ehita vundament (ETF) ja hakka vaikselt lisama üksikaktsiaid, mis pakuvad head dividendi või millesse sa pikaajaliselt usud.
Maksude optimeerimine (Eesti eripära): Nagu eelmises artiklis rääkisime, kasuta Investeerimiskontot.

ETF-ide puhul eelista Accumulating (kasumit reinvesteerivaid) fonde. Nii ei teki sul dividendide pealt kohest maksukohustust ega deklareerimise vajadust välisriigi tulumaksu osas.
Üksikaktsiate puhul (eriti USA) ole teadlik topeltmaksustamisest investeerimiskontol. Balti aktsiad on siin lihtsam ja maksuvabam valik.

Kokkuvõte

Küsimus “ETF või üksikaktsia” on tegelikult küsimus: “Kas ma tahan investeerida või kaubelda?”

Investeerimine (varade kasvatamine pika aja jooksul) on kõige efektiivsem igavate ETF-idega. See on teaduslikult tõestatud viis rikkuse kasvatamiseks. Kauplemine (aktsiate valimine) on äri või hobi, mis võib tuua suurt tulu, aga nõuab oskusi ja õnne.

Sinu portfell ei pea olema ideaalne, see peab olema jätkusuutlik. Kui igav indeksfond paneb sind investeerimisest loobuma, siis osta üksikaktsiaid. Kui üksikaktsiate volatiilsus ei lase sul magada, osta indeksit.

Parim strateegia on see, millest suudad kinni pidada ka siis, kui turud on punases.