Shorting – investeerimisstrateegia julgete jaoks
Enamik investeerimisstrateegiaid käivad selle kohta, et osta vara odavalt ja müüa kallimalt. See on investeerimise A ja O. Aga mis siis, kui on võimalus teenida kasumit hoopis vastupidi – varahinna langusest? See ongi shorting ehk müügipositsioon. Selles artiklis uurimegi lähemalt, mis asi see shorting on, kuidas seda kasutatakse ja milliseid riske see endaga kaasa toob.
Mis on shorting?
Shorting, tuntud ka kui müügipositsioon, on investeerimisstrateegia, mis erineb traditsioonilisest “osta odavalt, müü kallilt” lähenemisest. Selle asemel spekuleerib investor vara hinna languse peale, lootes teenida kasumit selle müümisest ja hiljem madalama hinnaga tagasiostmisest.
Traditsioonilise “long positioni” puhul ostab investor vara (nt aktsiad) lootuses, et selle hind tulevikus tõuseb. Seevastu shortingul laenab investor maaklerilt vara (nt aktsiaid) ja müüb need koheselt turul käiva hinnaga. Seejärel loodab investor, et vara hind langeb, misjärel ta saab need madalama hinnaga tagasi osta ja maaklerile tagastada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, teenib investor tehingute vahe tuluna.
Näiteks usub investor, et ettevõtte X aktsia hind on ülehinnatud ja hakkab langema. Ta laenab maaklerilt 100 aktsiat X ja müüb need koheselt turuhinnal 10 eurot aktsia kohta, teenides 1000 eurot. Seejärel ootab ta, et aktsia hind langeb näiteks 5 euroni aktsia kohta. Sel hetkel ostab ta turult tagasi 100 aktsiat X hinnaga 5 eurot aktsia kohta ja tagastab need maaklerile. Selle tehingu tulemusena on investor teeninud 5 eurot aktsia kohta, mis kokku annab 500 eurot kasumit (1000 eurot müügitulust miinus 500 eurot ostuhinda).
Olulised terminid
- Short position: Investeering, mis on tehtud vara hinna languse ootuses.
- Short seller: Investor, kes teeb short positioni.
- Covering: Short positioni sulgemine vara tagasiostamise teel.
Kuidas shortingut kasutatakse?
Shortingut saab kasutada mitmel erineval eesmärgil:
Spekulatsioon: See on kõige levinum põhjus shortingu kasutamiseks. Investor usub, et vara hind langeb tulevikus ja soovib sellest langusest kasu lõigata. Näiteks kui investor usub, et ettevõtte X aktsia hind on ülehinnatud ja hakkab langema, võib ta shortida aktsiaid, lootes teenida kasumit, kui hind langeb.
Hedging (kaitsmine): Investor võib shortida vara, et kaitsta end olemasolevate varade väärtuse languse eest. Näiteks kui investoril on portfellis palju aktsiaid, võib ta shortida aktsiaindeksi futuurid, et vähendada oma portfelli riski, kui aktsiaturg langeb.
Väärtushinnang (fundamentals): Mõned investorid usuvad, et teatud varad on ülehinnatud ja shortib neid, et teenida kasumit, kui vara hind langeb oma õiglasele väärtusele. Näiteks kui investor usub, et ettevõte X finantsaruanded on ebaausad ja ettevõte tegelikult ei ole nii edukas, kui väidetakse, võib ta shortida aktsiaid, lootes teenida kasumit, kui aktsia hind langeb pärast pettuse paljastamist.
Lisaks eelnevale on oluline tutvuda ka järgmiste mõistetega:
Short interest: See on aktsiate arv, mis on laenatud ja müüdud lühikeseks. Suur short interest näitab, et palju investoreid usub, et vara hind langeb.
Short squeeze: See on olukord, kus short sellerid on sunnitud varasid kiiresti tagasi ostma, kuna vara hind tõuseb järsult. See võib juhtuda siis, kui positiivsed uudised vara kohta toovad kaasa investorite nõudluse ja hinna järske tõusu. Näiteks kui ettevõte X teatab ootamatult suurest kasumist, võivad aktsia hinnad järsult tõusta, sundides short sellereid aktsiaid kiiresti tagasi ostma, mis viib veelgi suurema hinna tõusuni.
Näide:
- Oletame, et investor usub, et ettevõte X on petnud oma investorid ja esitanud ebaõigeid finantsaruandeid. Ta on veendunud, et ettevõtte aktsia hind langeb järsult, kui pettus paljastatakse. Seega laenab ta maaklerile 1000 aktsiat X ja müüb need koheselt turuhinnal 10 eurot aktsia kohta, teenides 10 000 eurot. Investor ootab seejärel, et aktsia hind langeb pettuse paljastumise järel. Kui aktsia hind langeb 5 euroni aktsia kohta, ostab ta turult tagasi 1000 aktsiat X hinnaga 5 eurot aktsia kohta ja tagastab need maaklerile. Selle tehingu tulemusena on investor teeninud 5 eurot aktsia kohta, mis kokku annab 5000 eurot kasumit (10 000 eurot müügitulust miinus 5000 eurot ostuhinda).
Oluline on märkida, et shorting on keeruline investeerimisstrateegia, mis sobib kogenud investoritele. See on riskantne strateegia, kuna investoril on potentsiaalselt piiritu kahjum, kui vara hind tõuseb. Enne shortingu kasutamist on oluline hoolikalt uurida vara ja kaaluda kõiki riske.
Shortingu riskid ja piirangud
Kuigi shorting võib olla tulus investeerimisstrateegia, kaasneb sellega ka olulisi riske ja piiranguid, mida tuleks enne investeerimist arvestada:
Potentsiaalselt piirituta kahjum
Erinevalt traditsioonilisest investeerimisest, kus maksimaalne kahjum piirdub investeeritud summaga, on shortingu puhul potentsiaalselt piirituta kahjum. See on tingitud asjaolust, et aktsiate hind võib teoorias tõusta lõpmatuseni. Kui short seller ennustab valesti ja aktsia hind tõuseb järsult, võib ta kaotada palju raha.
Marginaali nõuded
Shortingut tehakse sageli marginaalkontodel, mis nõuavad investorilt lisakapitali. See tähendab, et investor peab oma investeeringu katmiseks hoiustama oma kontol teatud protsendi vara väärtusest. Kui vara hind tõuseb, võib investorilt nõuda lisakapitali sissemakset, mis võib viia marginaalikõneni, kus investor on sunnitud oma positsiooni likvideerima, isegi kui ta on kahjumis.
Laenukulu
Investorid peavad maksma intressi laenatud vara eest. See lisakulu vähendab shortingu potentsiaalset kasumlikkust.
Short squeeze’i oht
Short squeeze’i olukord tekib siis, kui suur hulk short sellereid on sunnitud varasid kiiresti tagasi ostma, kuna vara hind tõuseb järsult. See võib juhtuda positiivsete uudiste või ootamatute sündmuste tagajärjel, mis toovad kaasa investorite nõudluse ja hinna järske tõusu. Short squeeze’i ajal võivad short sellerid kaotada märkimisväärset raha, kuna nad on sunnitud varasid ostma kõrgemate hindadega.
Regulaatorsed piirangud
Mõned reguleerivad asutused võivad teatud tingimustel shortingut piirata. Näiteks võivad nad keelata shortingu volatiilsetel turgudel või kriisiolukorras.
Lisaks eelnevale on oluline märkida, et shorting on keeruline investeerimisstrateegia, mis sobib kogenud investoritele. See eeldab põhjalikku teadmiste ja kogemuste olemasolu finantsturgudel ning võimet riskidega toime tulla. Enne shortingu kasutamist on oluline hoolikalt uurida vara ja kaaluda kõiki riske.
Näited päriselust
Michael Burry ja USA kinnisvaraturu kokkuvarisemine (2008)
Üks kuulsamatest shortingu näidetest on seotud USA kinnisvaraturuga 2008. aastal. Investor Michael Burry ennustas, et kinnisvarahindade tõus on ebausaldusväärne ja on kinnisvaraturul suur mull. Ta kasutas keerulisi finantsinstrumente, et shortida subprime-hüpoteekidega tagatud võlakirju. Subprime-hüpoteekid olid laenud, mida anti riskiklientidele, kellel oli väike sissetulek või halb krediitkaardireiting.
Burry panustas sellele, et paljud subprime-laenuvõtjad ei suuda oma laene tagasi maksta, mis tooks kaasa laialdase hüpoteekide võlgnevuse ja kinnisvaraturu kokkuvarisemise. Tema ennustus läkski täppi – kui kinnisvaraturg 2008. aastal kokku kukkus, teenis Burry ja tema investeerimisfond selle pealt tohutut kasumit. See lugu on jutustatud ka raamatutes ja filmis “The Big Short” (“Suur lühike müük”).
Hindenburg Research ja elektriautode tootja Nikola (2020)
Aastal 2020 avaldas investeerimisfirma Hindenburg Research raporti elektriautode tootja Nikola kohta, kus süüdistas ettevõtet pettuses ja valede väidete esitamises tehnoloogia kohta. Hindenburg Research shortis ka Nikola aktsiaid, lootes nende hinna languse pealt.
Nikola aktsia hind kukkus järsult pärast Hindenburg Researchi raporti avaldamist, kuna investorid kaotasid usalduse ettevõtte juhtkonna ja tehnoloogia kindlusesse. Kuigi Nikola hiljem vaidlustas raporti väited, teenis Hindenburg Research selle shortingu pealt ilmselt märkimisväärset kasumit.
Need on vaid mõned näited sellest, kuidas shortingut on kasutatud finantsturgudel. On oluline meeles pidada, et need on ka edulood – shorting võib lõppeda ka suurte kahjumitega, kui investor arvab valesti ja vara hind tõuseb.
Kokkuvõte
Shorting on keeruline ja julgete jaoks mõeldud investeerimisstrateegia. See võimaldab teenida kasumit ka varade hinna langusest, kuid on seotud ka märkimisväärsete riskidega. Investor võib kaotada piiritlemata summasid, kui vara hind tõuseb. Samuti on olemas marginaali nõuded, laenukulud, “short squeeze’i” oht ja reguleerivad piirangud.
Enne shortingu kasutamist on ülioluline põhjalikult uurida vara ja kaaluda kõiki riske. Shorting sobib pigem kogenud investoritele, kellel on head teadmised finantsturgudelt ja riskide juhtimise võime. Kui oled alles investeerimise alguses, on mõistlikum alustada traditsioonilistest investeerimisviisidest.