Tulu liigid, 1. osa. Passiivne sissetulek

Kui oled viimastel aastatel sotsiaalmeedias või finantsblogides ringi liikunud, oled kindlasti kohanud mõistet “passiivne sissetulek”. Unistus rahast, mis laekub sinu kontole justkui iseenesest, samal ajal kui sa naudid elu, reisid või lihtsalt puhkad, on ahvatlev. See kõlab nagu finantsmaailma “tasuta lõuna” ja paljud müügimehed just seda muljet luuagi püüavad. Kuid on see tõesti reaalsus või lihtsalt osav turundustrikk?

Tegelikkuses on passiivne sissetulek harva täielikult passiivne, eriti alguses. Enne, kui raha hakkab ise tööle, pead sina tegema ära suurema osa tööst – olgu selleks siis investeerimine, süsteemide loomine või algkapitali kogumine. See artikkel on esimene kahest osast, mis lammutab müüdid ja annab selge ülevaate, mis passiivne sissetulek tegelikult on ja kuidas seda luua. Teises osas keskendume aktiivsele sissetulekule, aga alustame sellest, mis paljudele esimesena pähe tuleb – raha teenimine magamise ajal.

Mis on passiivne sissetulek? Raha, mis töötab sinu heaks

Lihtsustatult on passiivne sissetulek tulu, mis laekub sulle ilma pideva ja aktiivse tööta. Erinevalt palgast, mille sa teenid iga töötunni eest, on passiivse tulu puhul esmane pingutus suunatud millegi loomisele, mis hiljem toodab raha automaatselt või minimaalse sekkumisega. Kujuta ette, et istutad puu. Sa pead alguses kulutama aega ja vaeva mulla ettevalmistamisele, istikute valimisele ja taimede kastmisele. Aja möödudes kasvab puu suureks ja hakkab kandma vilju, mida saad igal aastal ilma suurema vaevata korjata. Sinust saab “puuomanik” – passiivse tulu teenija. Sinu esialgne pingutus on ennast ära tasunud.

Passiivse tulu kontseptsioon ei ole midagi uut. Ajalooliselt on see seotud eelkõige kinnisvara või ettevõtete omamisega. Tänapäeval on aga tänu tehnoloogiale ja finantsinstrumentidele igaühel võimalik luua endale mitu tuluallikat, alustades isegi väga väikeste summadega.

Klassikalised passiivse sissetuleku allikad

Siin on ülevaade kõige levinumatest passiivse tulu allikatest, mis on Euroopas ja Eestis igati asjakohased.

1. Investeerimine: dividendid ja fondid

See on ilmselt kõige populaarsem ja kättesaadavam passiivse sissetuleku viis. Kui investeerid aktsiatesse, saab sinust ettevõtte osanik. Paljud suured ja stabiilsed ettevõtted jagavad osa oma kasumist aktsionäridele dividendide näol. See on puhas passiivne sissetulek – sa ei pea lisaks tööd tegema, et neid makseid saada. Näiteks maksavad paljud suured telekommunikatsiooniettevõtted, pangad ja kommunaalettevõtted Euroopas regulaarselt dividende. Kui oled investeerinud nende aktsiatesse, laekuvad need maksed sinu kontole. Ka Balti turul on ettevõtteid, mis maksavad stabiilseid dividende.

Teine võimalus on investeerida indeksfondidesse (ETF). See on üks parimaid viise alustamiseks. Indeksfond ostab ise kokku aktsiaid paljudest erinevatest ettevõtetest üle maailma või kindlast regioonist. Nii hajutad oma riski ja saad osa kogu majanduse kasvust. Paljud indeksfondid maksavad samuti dividende, mis kogunevad sinu kontole. See on passiivne, sest sa ei pea aktsiate valimisega tegelema. Sa lihtsalt ostad fondiosakuid ja lased rahal kasvada.

2. Üüritulu kinnisvarast

Klassikaline ja ajatu passiivse sissetuleku allikas. Kui sul on kinnisvara (nt korter või maja), saad selle välja üürida ja teenida igakuist tulu. See on aga hea näide, kuidas passiivne tulu võib olla üsna aktiivne. Kui tegeled üürnikega ise, lahendad probleeme ja hooldad vara, teed sa sisuliselt tööd. Et seda tõeliselt passiivseks muuta, võid palgata kinnisvarahaldusfirma, mis tegeleb kõigega sinu eest. Loomulikult vähendab see sinu kasumit, aga säästab aega. Peamine puudus on suur algkapital.

Alternatiivina saad kasutada ühisrahastusplatvorme, mis võimaldavad investeerida kinnisvaraprojektidesse väiksemate summadega. Näiteks valid platvormil meelepärase projekti (nt korterelamu arendus) ja investeerid sinna, saades vastu intressitulu. Sinu riskid on küll hajutatud, kuid pead arvestama ka platvormi pankroti või projekti ebaõnnestumise riskiga.

3. Digitooted ja autoritasud

Digitaalses maailmas on tekkinud uusi võimalusi passiivse tulu loomiseks. Kui sul on teadmisi või oskusi, saad luua digitooted, mida on võimalik korduvalt müüa. Näiteks e-raamat, online-kursus, fotod veebilehtede jaoks, digitaalsed päevikud, või isegi mobiilirakendus ning paljupalju muud. Peamine töö on toote loomine, turundus ja esmane reklaam, misjärel saab toode end ise müüa. Iga müük toob sulle tulu ilma, et peaksid uuesti samasugust tööd tegema. Digitaalselt loodud tooteid on võimalik müüa ka füüslisel kujul. Näiteks selline ettevõte nagu Printify on aidanud lugematul hulgal inimestel sellise ärimudeliga algust teha.

Sarnane olukord on autoritasudega – kui kirjutad raamatu, laulu või teed kunstiteose, saad iga kord, kui seda kasutatakse, tasu. Paljud blogijad teenivad partnerlussuhete (affiliate) kaudu passiivset tulu. Nad lisavad oma artiklitesse toodetele või teenustele viitavaid linke ning saavad iga tehingu pealt komisjonitasu. Kui oled loonud tugeva sisu ja lojaalse publiku, teenivad need lingid sulle raha ka aastaid pärast artikli avaldamist.

4. Laenamine P2P platvormidel

Üks populaarne viis lisatulu teenimiseks on investeerimine laenudesse läbi P2P (peer-to-peer) platvormide. Need platvormid ühendavad laenuandjaid ja -võtjaid. Sina laenad raha teisele inimesele või ettevõttele ja saad vastu intressitulu. Sinu eesmärk on laenata välja väikeseid summasid paljudele laenajatele, et hajutada riski. Paljudel platvormidel on olemas ka automaatse investeerimise funktsioonid, mis teevad tehinguid sinu eest, muutes protsessi passiivseks. Pead siiski arvestama, et laenuandmine on alati riskantne ja on oht, et laenaja ei suuda laenu tagasi maksta.

5. Hoiused ja võlakirjad

Kuigi pankade hoiuste intressid on sageli madalad, on need siiski klassikaline passiivse sissetuleku allikas. Hoiuste puhul teenid sa intressi lihtsalt selle eest, et sinu raha seisab pangas. Hoiustest saadav tulu on aga suuresti sõltuv olukorras üldises majanduses. Intressid võivad olenevalt majandusest mitmekordselt erineda, ning seetõttu kõigub ka hoiustest saadav tulu. Sarnane kuid veidi riskantsem ning suurema tootlusega varaklassiks on võlakirjad. Ostes valitsuse või ettevõtte võlakirja, laenad sa raha vastavale institutsioonile ja saad vastu regulaarseid intressimakseid. Tegemist on passiivse tuluga, sest peale ostu sooritamist ei nõua see sinult enam mingit tegevust.

Passiivne sissetulek tegelikkuses: juhtumiuuring

Et passiivne sissetulek muutuks arusaadavamaks, vaatame ühte praktilist näidet.

Liisa blogi ja sotsiaalmeedia teekond

Liisa on 25-aastane ja armastab reisimist. Ta otsustab alustada blogi ja Instagrami konto, kus jagab reisijutte, soovitusi ja fotosid. Esimesed kaks aastat investeerib ta aega aktiivselt sisu loomisse: ta kirjutab postitusi, pildistab, toimetab ja suhtleb jälgijatega. See on puhas aktiivne töö, mis ei too alguses mingit tulu. Liisa teab, et ehitab vundamenti.

Aja möödudes kasvab tema publik märkimisväärseks. Ta hakkab märkama esimesi passiivse tulu võimalusi:

Affiliate-lingid: Liisa lisab oma artiklitesse ja videote kirjeldustesse affiliate-lingid hotellide broneerimislehtedele ja reisivarustuse e-poodidele. Kui keegi tema lingi kaudu ostu sooritab, teenib ta komisjonitasu. Need lingid töötavad ka siis, kui ta ise reisil ei ole ja uut sisu ei loo.
Digitaalne toode: Liisa paneb kokku e-raamatu “Euroopa seljakotiga: 20 unustamatut marsruuti”, mis on müügil tema kodulehel. See toode toodab tulu 24/7, ilma et Liisa peaks igale ostjale eraldi aega kulutama. Esialgne töö on küll suur, aga müük toimub automaatselt.
Vanad postitused: Tema vanemad, kuid sisukad postitused ja fotod, mis on optimeeritud Google’i otsingumootorite jaoks, toovad uusi külastajaid ja kliente ka aastaid pärast nende loomist.

Liisa näide näitab, et passiivne sissetulek ei teki üleöö. See on pikaajaline protsess, kus alguses tehakse ära suur töö. Samas on loodud süsteemid ja sisu tema “rahapuu”, mis pakuvad tulu ka siis, kui ta ise puhkab või tegeleb teiste projektidega. Tema passiivne sissetulek kasvab ajas, luues talle tulevikus rohkem finantsilist vabadust

Kokkuvõte

Passiivne sissetulek ei ole müüt, aga see ei ole ka tasuta. See nõuab alguses aega, raha ja distsipliini. Kõige olulisem on mõista, et see on pikaajaline strateegia. Alustades varakult, kasvab sinu “rahapuu” aja jooksul suureks ja viljakaks, andes sulle tulevikus finantsilist vabadust ja valikuvõimalusi.

Järgmises artiklis süveneme aktiivse sissetuleku maailma ja uurime, kuidas oma peamist tuluallikat maksimaalselt ära kasutada, et luua tugev vundament nii passiivse kui aktiivse sissetuleku kasvatamiseks.