Finantskriisid – 6 viimase aja kriisi ning nende õppetunnid

Finantskriisid – need sõnad võivad tekitada ärevust ja tuua silme ette pildid paanikas börsimaakleritest või pankrotistunud ettevõtetest. Kuigi mõned ajaloolised tormid, nagu 17. sajandi Tulbimaania või 1930. aastate Suur Depressioon, on omaette õppetükid, on just viimaste kümnendite – alates 1990. aastatest – finantskriisid need, mis on kõige otsesemalt vorminud tänapäeva globaalset majanduskeskkonda, regulatsioone ja meie kui investorite käitumist. Nagu Mark Twain on tabavalt öelnud: “Ajalugu ei korda ennast, aga tihti ta riimub.”

Finantskriisid on kahtlemata hirmutavad ja võivad tekitada suurt kahju. Samas on need ka hindamatud õpetajad. Neisse süüvimine, nende põhjuste ja tagajärgede analüüsimine aitab meil paremini mõista turgude dünaamikat, inimpsühholoogia rolli majanduses ja vältida (või vähemalt leevendada) tulevikus sarnaseid vigu. Selles artiklis heidame pilgu olulistele finantskriisidele alates 1990. aastatest, uurime nende anatoomiat ja mis kõige tähtsam – destilleerime välja need kallihinnalised õppetunnid ja muudatused, mis aitavad meil kõigil targemalt ja teadlikumalt finantsmaailmas navigeerida.

Mis on finantskriis? Lühike selgitus

Enne kui sukeldume ajalukku, määratleme lühidalt, mis üldse on finantskriisid. Kõige üldisemalt on finantskriisid olukorrad, kus:

  • Finantsinstrumendid ja -varad (nagu aktsiad, võlakirjad, kinnisvara) kaotavad järsult ja ulatuslikult oma väärtust.
  • Finantsinstitutsioonid (pangad, kindlustusseltsid, investeerimisfondid) satuvad tõsistesse raskustesse, mis võib viia nende maksejõuetuseni.
  • Krediiditurgude toimimine on oluliselt häiritud – laenuandmine väheneb või peatub, sest usaldus on kadunud ja riskid tunduvad liiga suured.

Finantskriisidega kaasnevad sageli teatud tüüpilised elemendid: spekulatiivsed mullid (varahindade põhjendamatu ja kiire kasv), paaniline müük, likviidsuskriis (rahapuudus turul), ettevõtete ja eraisikute pankrotid ning laiem majanduslangus.

Uuema aja finantskriisid ja nende anatoomia (alates 1990ndatest)

Alates 1990. aastatest on maailm kogenud mitmeid märkimisväärseid finantstorme, millest igaühel on oma eripärad ja õppetunnid.

1. Aasia finantskriis (1997–1998): "Tiigrite" komistuskivi

Mis toimus

Pärast aastaid kestnud kiiret majanduskasvu tabas mitmeid Kagu- ja Ida-Aasia “tiigreid” (Tai, Indoneesia, Lõuna-Korea, Malaisia jt) ootamatu ja sügav finantskriis. See algas Tai bahti devalveerimisega 1997. aasta juulis ja levis piirkonnas kiiresti.

Põhjused

Kiire majanduskasv oli osaliselt finantseeritud suure välisvõlaga, mis oli sageli lühiajaline ja välisvaluutas. Paljudel riikidel olid fikseeritud või poolfikseeritud vahetuskursid dollari suhtes, mis muutusid haavatavaks spekulatiivsetele rünnakutele. Lisaks mängisid rolli nõrk finantsjärelevalve, puudulik riskijuhtimine pankades ja nn “sõbrakapitalism” (läbipaistmatud sidemed äri- ja poliitilise eliidi vahel).

Krahh ja tagajärjed

Valuutad kukkusid, aktsiaturud langesid, paljud ettevõtted ja pangad pankrotistusid. Järgnesid tugevad majanduslangused, tööpuuduse kasv ja sotsiaalsed rahutused. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) sekkus ulatuslike päästepakettidega, mis olid aga seotud rangete ja sageli ebapopulaarsete kärpekavadega.

Õppetunnid

  • Fikseeritud vahetuskursside ohtlikkus: avatud kapitaliturgude tingimustes on fikseeritud vahetuskursse raske kaitsta spekulatiivsete rünnakute eest.
  • Lühiajalise välisvõla riskid: auur sõltuvus lühiajalisest välisvaluutas nomineeritud võlast võib muutuda saatuslikuks, kui investorite usaldus kaob.
  • Finantssektori reguleerimise ja läbipaistvuse tähtsus: tugev järelevalve, adekvaatsed kapitalinõuded ja hea riskijuhtimine pankades on kriitilise tähtsusega.
  • Kriiside nakkavus: finantskriisid võivad kiiresti levida ühest riigist teise, eriti sarnaste haavatavustega piirkondades.

Muudatused

Paljud Aasia riigid tugevdasid oma finantsjärelevalvet, liikusid paindlikumate vahetuskursside poole, suurendasid valuutareserve ja parandasid riskijuhtimist. Samuti süvenes arusaam vajadusest regionaalse koostöö järele finantsstabiilsuse tagamisel.

2. Vene finantskriis (1998): krahh ja selle mõjud

Mis toimus

 1998. aasta augustis tabas Venemaad ränk finantskriis, mis tipnes rubla devalveerimise ja riigi suutmatusega täita oma lühiajalisi kodumaiseid võlakohustusi (nn GKO-d).

Põhjused

Madal nafta hind (Venemaa peamine ekspordiartikkel), krooniliselt suur riigieelarve defitsiit, mida kaeti lühiajaliste ja väga kõrge intressiga GKO-de emiteerimisega, nõrk maksude kogumine ja Aasia finantskriisi negatiivne mõju investorite kindlustundele arenevatel turgudel.

Krahh ja tagajärjed

Rubla väärtus kukkus drastiliselt, valitsus kuulutas välja moratooriumi osale välisvõlgadele ja restruktureeris kodumaised võlakirjad. Paljud pangad pankrotistusid, elanikkonna säästud kaotasid väärtust. Järgnes järsk majanduslangus ja elatustaseme langus. Kriis avaldas tuntavat mõju ka naaberriikidele, sealhulgas Eestile, kelle jaoks Venemaa oli oluline eksporditurg.

Õppetunnid

  • Tooraineriiete haavatavus: suur sõltuvus ühe või mõne tooraine ekspordist muudab majanduse väga tundlikuks maailmaturu hindade kõikumistele.
  • Riigirahanduse jätkusuutlikkuse kriitiline tähtsus: kontrollimatu laenamine ja eelarvedistsipliini puudumine võib viia riigi maksejõuetuseni.
  • Usalduse roll finantsturgudel: investorite usalduse kaotus võib vallandada kiire kapitali väljavoolu ja süvendada kriisi.
  • Eesti jaoks otsene õppetund naabrituru riskidest ja vajadusest mitmekesistada eksporditurge.

Muudatused

Venemaal viis kriis hiljem karmima eelarvepoliitika, maksureformide ja stabiliseerimisfondi (hiljem Rahvusliku Heaolu Fond) loomiseni, et koguda reserve nafta hinna kõikumiste vastu. Eesti jaoks andis see tõuke otsida aktiivsemalt Lääne-Euroopa turge.

3. Dot-com'i mull (1990. aastate lõpp – 2001): Uue majanduse eufooria ja krahh

Mis toimus

1990. aastate teisel poolel tekkis tohutu optimism ja investeerimisbuum seoses interneti ja uute tehnoloogiaettevõtete (nn “dot-com” firmad) esilekerkimisega. Paljude nende ettevõtete aktsiahinnad tõusid stratosfääri, sageli ilma, et neil oleks selget ärimudelit või kasumlikkust.

Põhjused

Eufooria uue tehnoloogia (internet) potentsiaali ümber, liialdatud kasvuootused, riskikapitali üleküllus, “kasum pole oluline, peaasi on turuosa kasvatada” mentaliteet, meedia haip.

Krahh ja tagajärjed

Alates 2000. aasta märtsist hakkas mull lõhkema. Tehnoloogiaaktsiate indeksid (eriti NASDAQ USA-s) langesid järsult. Paljud ülehinnatud ja kahjumlikud internetifirmad läksid pankrotti või nende väärtus haihtus. Investorid kaotasid suuri summasid.

Õppetunnid

  • Fundamentaalanalüüsi tähtsus: ära unusta traditsioonilisi hindamismeetodeid (kasumid, rahavood, ärimudel) ka siis, kui tegemist on “uue ja revolutsioonilise” tehnoloogiaga.
  • Moeröögatuste oht: investeerimine ei tohiks olla moega kaasajooksmine. “Kuumadesse” sektoritesse investeerimisel tuleb olla eriti ettevaatlik.
  • “Seekord on teisiti” mõtteviisi ohtlikkus: iga buumi ajal kiputakse arvama, et vanad reeglid enam ei kehti. Ajalugu näitab, et see on harva tõsi.

Muudatused

Kuigi see kriis ei toonud kaasa nii ulatuslikke regulatiivseid muudatusi kui 2008. aasta kriis, tõi see kaasa investorite käitumise ja riskihindamise teatud kainestumise. Oluline on märkida, et osaliselt selle aja suurte raamatupidamisskandaalide (nt Enron, WorldCom) tõttu võeti USA-s 2002. aastal vastu Sarbanes-Oxley seadus (SOX), mis karmistas oluliselt nõudeid ettevõtete finantsaruandlusele ja sisekontrollile.

4. Ülemaailmne finantskriis (2007–2009): Subprime-laenudest süsteemse kriisini

Mis toimus

See on ilmselt kõige ulatuslikum ja mõjukam finantskriis pärast Suurt Depressiooni, saades alguse USA eluasemeturult ja kasvades kiiresti ülemaailmseks finants- ja majanduskriisiks.

Põhjused

USA eluasememull (subprime-hüpoteeklaenud), keerukad finantsinstrumendid (CDOd, MBSid), reitinguagentuuride puudulik töö, liigne finantsvõimendus, “liiga suured, et kukkuda” (too big to fail) pangad, ja globaalne makromajanduslik tasakaalustamatus.

Krahh ja tagajärjed

Lehman Brothersi pankrot 2008. aasta septembris vallandas ülemaailmse paanika. Krediiditurud külmusid, aktsiaturud langesid järsult. Paljud riigid pidid oma panku päästma ulatuslike päästepakettidega. Järgnes globaalne majanduslangus (Suur Retsessioon), tööpuuduse kasv ja mõnes Euroopa riigis ka riigivõlakriis (vt järgmine punkt). Eestit tabas see kriis eriti rängalt, tuues kaasa ühe sügavaima majanduslanguse ELis.

Õppetunnid

Süsteemse riski oht, finantsinnovatsiooni varjuküljed, reguleerimise ja järelevalve kriitiline olulisus, moraaliriski probleem, globaalse finantssüsteemi vastastikune seotus.

Muudatused

Dodd-Franki seadus USA-s, Baseli III pangandusstandardid (kõrgemad kapitalinõuded), finantsjärelevalve tugevdamine Euroopas (nt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) loomine), tarbijakaitse tugevdamine finantssektoris. 

5. Euroala võlakriis (ca 2010–2012 ja edasi): Globaalse finantskriisi järellainetus Euroopas

Mis toimus

Mõned euroala riigid (eriti Kreeka, Iirimaa, Portugal, hiljem ka Hispaania ja Küpros) sattusid suurtesse raskustesse oma riigivõla teenindamisega. Investorid kaotasid usu nende riikide maksevõimesse.

Põhjused

Mõnede riikide pikaajaliselt kõrge riigivõlg ja eelarvedefitsiit, mida süvendas ülemaailmne finantskriis (päästsid panku, majanduslangus vähendas maksutulusid), struktuursed probleemid (nt konkurentsivõime langus), rahaliidu ülesehituse puudujäägid (puudus ühine fiskaalpoliitika ja kriisilahendusmehhanismid).

Sündmused ja tagajärjed

Riikide võlakirjade intressimäärad tõusid järsult, ähvardades neid maksejõuetusega. Loodi Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja hiljem püsivam Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) päästepakettide andmiseks. Euroopa Keskpank (EKP) sekkus oluliselt turgude rahustamiseks (nt võlakirjade ostuprogrammidega). Järgnesid valulikud kärpekavad ja reformid abisaajariikides.

Õppetunnid

Rahaliidu väljakutsed ilma tugeva fiskaal- ja poliitilise liiduta, riigirahanduse distsipliini ja struktuursete reformide vajalikkus, pankade ja riikide tihe vastastikune seotus (“doom loop” – riigi probleemid mõjutavad panku ja vastupidi).

Muudatused

ESMi loomine, pangandusliidu sammud (ühine pangandusjärelevalve, ühine kriisilahendusmehhanism), eelarvereeglite karmistamine ELis (nt “Six-Pack”, “Two-Pack” seadusandlus).

6. COVID-19 pandeemia turušokk (2020): Globaalne seiskumine ja (seni) kiire taastumine

Mis toimus

2020. aasta alguses vallandunud COVID-19 pandeemia põhjustas enneolematu šoki maailmamajandusele ja finantsturgudele.

Põhjused

Mõnede riikide pikaajaliselt kõrge riigivõlg ja eelarvedefitsiit, mida süvendas ülemaailmne finantskriis (päästsid panku, majanduslangus vähendas maksutulusid), struktuursed probleemid (nt konkurentsivõime langus), rahaliidu ülesehituse puudujäägid (puudus ühine fiskaalpoliitika ja kriisilahendusmehhanismid).

Sündmused ja tagajärjed

Aktsiaturud langesid 2020. aasta veebruaris-märtsis erakordselt kiiresti (mõnel pool kiireim langus ajaloos). Samas järgnes sellele ka erakordselt kiire taastumine, millele aitasid kaasa keskpankade (sh EKP ja USA Föderaalreservi) ja valitsuste massiivsed stiimulprogrammid (intressimäärade langetamine, varaostuprogrammid, otsesed toetused ettevõtetele ja kodumajapidamistele).

Õppetunnid

  • Globaalsete šokkide (nagu pandeemiad) potentsiaal: sellised sündmused võivad finantsturge ja reaalmajandust tabada ootamatult ja rängalt.
  • Keskpankade ja valitsuste roll: kiire ja otsustav sekkumine võib aidata leevendada kriisi sügavust ja kiirendada taastumist, kuigi sellel võivad olla ka pikaajalised tagajärjed (nt inflatsioonisurve, suurenenud riigivõlg).
  • Sektorite erinev haavatavus ja vastupidavus: mõned sektorid (nt turism, meelelahutus) said rängalt kannatada, samas kui teised (nt tehnoloogia, e-kaubandus) osutusid vastupidavamaks või isegi kasvasid.
  • Ärimudelite ja tarneahelate vastupidavuse tähtsus.

Muudatused

Suurem fookus ärimudelite riskitaluvusele, tarneahelate mitmekesistamisele ja lühendamisele (reshoring/nearshoring), digitaalsete lahenduste ja kaugtöö kiirendatud kasutuselevõtt.

Ühised nimetajad ja korduvad mustrid finantskriisides (fookusega uuemal ajal)

Kuigi kõik finantskriisid on unikaalsed, korduvad teatud mustrid:

  • Inimlik psühholoogia: Ahnus, hirm, eufooria ja paanika on endiselt võimsad jõud. Näiteks Dot-com’i mull oli selgelt eufooria tulemus, samas kui 2008. ja 2020. aasta kriisides nägime kiiret hirmu ja paanika levikut.
  • Spekulatiivsed mullid: Olgu tegu Aasia “tiigrite” aktsiate, internetifirmade või USA kinnisvaraga, mullid tekivad ikka ja jälle.
  • Liigne võimendus: 2008. aasta kriisi keskmes oli finantssüsteemi tohutu võimendus.
  • Regulatsiooni puudulikkus või kohanemisraskused: Finantsinnovatsioon on sageli regulatsioonist sammu võrra ees, nagu näitasid keerukad tuletisinstrumendid enne 2008. aastat.
  • Kriiside nakkavus ja globaliseerumine: Tänapäeva tihedalt seotud maailmas levivad finantskriisid kiiresti. Aasia kriis mõjutas Venemaad, 2008. aasta USA kriis kogu maailma. COVID-19 oli definitsiooni järgi globaalne.

Mida oleme õppinud? Praktilised järeldused tänasele investorile

Viimaste kümnendite finantskriisid pakuvad eriti väärtuslikke õppetunde:

  • Ajalugu kordub (või vähemalt riimub): Ole teadlik mustritest. Ära eelda, et “seekord on teisiti”.
  • Hajutamine on Sinu parim sõber: Globaalselt hajutatud portfell on kriiside vastu paremini kaitstud. Aasia kriis näitas regionaalsete riskide realiseerumist, GFC aga globaalsete riskide oma.
  • Mõista, millesse investeerid: Keerukad finantstooted (nagu CDOd 2008. aastal) võivad peita endas ootamatuid riske. Kui Sa millestki aru ei saa, siis pigem hoidu.
  • Võimenduse oht: Eriti oluline õppetund 2008. aastast.
  • Pikaajaline perspektiiv: Kuigi langused võivad olla järsud (nagu 2020. aasta märtsis), on pikaajaline investeerimine end ajalooliselt õigustanud. Oluline on mitte paanikamüüki teha.
  • Keskpankade ja valitsuste roll: Nende sekkumine võib turgu oluliselt mõjutada (nii positiivselt kui ka negatiivselt pikas plaanis). Ole teadlik nende poliitikatest.
  • Likviidsuse tähtsus: Kriisi ajal võib likviidsus turult kaduda. Hoia osa varadest kergesti rahaks tehtavana (meelerahufond).
  • Eesti kontekst: Oleme väike ja avatud majandus, seega globaalsed kriisid mõjutavad meid tugevalt. Samas oleme ka osa ELi ja euroala kaitsesüsteemidest (nt ESM, pangandusliit, Tagatisfond).

Kokkuvõtteks

Finantskriisid on olnud ja jäävad tõenäoliselt ka edaspidi turumajanduse osaks. Viimaste kümnendite sündmused on näidanud, kui kiiresti võivad need tekkida ja levida globaliseerunud maailmas. Samuti oleme näinud, kuidas tehnoloogia võib nii uusi võimalusi kui ka uusi riske luua.

Kuid see ei tähenda, et peaksime elama pidevas hirmus. Vastupidi – minevikust, eriti uuemast ajaloost õppimine, selle mustrite ja mehhanismide mõistmine on meie parim kaitse ja teejuht tuleviku riskide maandamisel. Teadlik, informeeritud ja kriitiliselt mõtlev investor on alati paremini kaitstud kui see, kes tegutseb emotsioonide ajel või pimesi teisi järgides. Tänapäeva maailmas, kus muutused on kiired ja uued riskid (nt küberriskid, kliimamuutustega seotud riskid) võivad esile kerkida, on pidev õppimine ja kohanemisvõime eriti olulised.

etEesti
en_GBEnglish (UK) etEesti