DeepTech vs. FinTech: 2 suurt valdkonda, nende riskid, tootlus, ning millega tuleks arvestada

I. Sissejuhatus: tehnoloogia kahepalgeline maailm 

Tehnoloogiasektor on investeerimismaailmas laialt esindatud, kuid selle sees leidub kaks kardinaalselt erinevat filosoofiat: FinTech (finantstehnoloogia) ja DeepTech (süvatehnoloogia). FinTech tegeleb valdavalt rahavoogude optimeerimise ja digitaliseerimisega (maksmine, pangandus), samas kui DeepTech tegeleb fundamentaalsete teaduslike ja insenertehniliste väljakutsetega (AI algoritmide loomine, uued ravimimeetodid).

Investorite jaoks tähendavad need erinevused täiesti erinevaid riski- ja tuluprofiile. Kui FinTech pakub sageli kiiret ja prognoositavat kasvu, siis DeepTech on all-or-nothing panus, mille ebaõnnestumise risk on suur, kuid edukuse korral on potentsiaal eksponentsiaalne. See artikkel analüüsib nende kahe sektori ärimudeleid, listimisdünamikat ja seda, kuidas investor peaks nende aktsiate pikaajalisele jõudlusele lähenema.

II. FinTech: mastaap, marginaal ja regulatiivne tundlikkus

2.1. Äriloogika, mõõdikud ja ajalooline jõudlus

FinTech-ettevõtted on ehitatud üles rahavoogude optimeerimise ja olemasolevate protsesside digitaliseerimise peale. Nende edukus põhineb mastaabi ja kasutaja kaasamise kiirusel. Võtmemõõdikud (klientide arv, tehingute maht, CAC/LTV suhe) näitavad FinTech’i otsest sõltuvust turu aktiivsusest.

Ajalooline kontekst: FinTech aktsiad (Wise, Adyen) nautisid kiiret kasvu 2020–2021. aastal, kui e-kaubandus ja piiriülesed tehingud plahvatuslikult kasvasid. Kuid 2022. aastal, kui intressimäärad tõusid, langesid FinTech aktsiad sageli järsult. See demonstreeris nende tundlikkust makromajanduslike tegurite suhtes.

2.2. Regulatiivne risk ja case study

FinTech’i puhul on regulatiivne risk Eestis ja Euroopas alati esiplaanil. Euroopa Liidu finantsregulatsioonid (nt PSD2, MiFID) määravad, kuidas FinTech võib toimetada.

Case Study: BNPL ja regulatsioonid: Buy Now Pay Later (BNPL) firmad (Klarna) said kasu kergest ligipääsust tarbijakrediidile. Kui aga regulatsioonid (nt EL-i tasandil) kitsendavad krediidi andmist või nõuavad suuremat riskikapitali, mõjutab see otseselt nende kasumimarginaale ja seega IPO-järgset aktsiahinda. Investor peab analüüsima, kui hästi on ettevõte valmis regulatiivseteks muudatusteks.

III. DeepTech: teaduslik läbimurre ja pikaajaline panus 

3.1. Mis on DeepTech? Fundamentaalsed nurgakivid

DeepTech viitab ettevõtetele, mille väärtus põhineb fundamentaalsel teadusel, inseneriteadusel ja patenteeritud intellektuaalomandil (IP). See nõuab hiiglaslikke investeeringuid teadusesse ja arendamisesse (Research and Development aka R&D) ja pikka, ebakindlat teed turule.

• Valdkonnad: Kvanttehnoloogia, arenenud biotehnoloogia (mRNA, geeniteraapia), AI tuumiklahendused, arenenud GreenTech (tuumaenergeetika, akude keemia).
• Näited: Moderna/BioNTech (mRNA tehnoloogia), OpenAI/Anthropic (suured keelemudelid), Northvolt (arenenud akutehnoloogia) ja kvantarvutuse ettevõtted.
• Ärimudel: DeepTech müüb kas tehnoloogiatootest saadavat litsentsi, spetsiifilist lahendust (nt küberkaitse) või täiesti uut toodet (nt uus ravim).

3.2. Finantsid ja IPO dünaamika: ebaregulaarne jõudlus

• Pikk ja kallis T&A: DeepTech’i firmad on IPO ajal peaaegu alati kahjumlikud, sest nad vajavad aastatepikkust ja kallist teadus- ja arendustegevust. Näiteks vajab uus ravim aastatepikkuseid kliinilisi katseid.
• Väärtus IP-s: Investor ei hinda DeepTech’i aktsiat mitte hetkekasumi, vaid turustamisvalmiduse ja patenteeritud intellektuaalomandi väärtuse alusel. DeepTech’i listimisel on kriitiline näha, millises arengufaasis teadusprojekt on (nt kas kliiniline katse on lõpetatud).
• Aktsia jõudlus: DeepTech’i aktsia hind on sageli volatiilne ja reageerib ebaregulaarselt. Püsiva kasvu asemel toimuvad hinnas hüpped, mis on seotud teaduslike verstapostide või regulatiivsete heakskiitudega. Ebaõnnestumine katsel võib tähendada aktsia väärtuse langust kümnete protsentide võrra.

Case Study: Biotehnoloogia ja COVID-19: Vaktsiinide arendajad (Moderna, BioNTech) näitasid erandlikku DeepTech’i potentsiaali. Aastatepikkune madal aktsiahind muutus plahvatuslikuks, kui saabus teaduslik läbimurre (mRNA efektiivsuse tõestamine). Kuid paljude teiste DeepTech ettevõtete puhul on hind IPO-järgselt madal, kuni teaduslik ebaõnnestumine (nt kliiniline katse) võib aktsia väärtuse nullida.

3.3. IP hindamine: mõõdikud IPO-l

DeepTech’i IPO-l on traditsioonilised mõõdikud (P/E suhe, EBITDA) praktiliselt kasutud. Investor peab hindama järgmist:

• Patendiportfelli tugevus: Kui kerge on tehnoloogiat kopeerida?
• Aadressitava turu suurus (TAM): Kas lahendus on piisavalt suur, et õigustada suuri investeeringuid?
• Kapitali kasutamise efektiivsus: Kui kaua jätkub raha T&A-ks enne uut rahastamisringi? DeepTech ettevõtted vajavad pidevat raha juurdevoolu.

IV. Investorite psühholoogia ja pikaajaline strateegia 

4.1. Turu sentimenti mõju

IPO-del on FinTech ja DeepTech sageli hinnastatud turu sentimenti alusel, mitte ainult finantside põhjal. Buumiperioodidel (nagu näiteks 2021) said mõlemad sektorid ebarealistlikult kõrgeid hinnanguid.

• FOMO (Fear of Missing Out): FinTech IPO-de puhul juhib hinda sageli FOMO, eriti kui tegemist on tuntud tarbijabrändiga.
• Teaduslik Hype: DeepTech’i puhul juhib investorite psühholoogiat potentsiaal maailma muutvate lahenduste loomiseks, mis võib tegelikke riske varjata.

4.2. Strateegia ja riski hajutamine

• FinTech: Investor peaks lähenema FinTech-i IPO-dele kriitiliselt, eeldades kohest hinnasurvet pärast Lock-up perioodi. Tuleb jälgida globaalset tarbimist ja intressimäärasid.
• DeepTech: Investor peab aktsepteerima, et enamik DeepTech panuseid ebaõnnestub, kuid üks edukas projekt võib kompenseerida kõik kaotused (nt 10 ebaõnnestunud biotehnoloogia aktsia asemel 1 Moderna). Riskide hajutamine on siin eluliselt tähtis.

Listimise ja aktsia pikaajalise jõudluse seisukohast on FinTech ja DeepTech vastandid.

DeepTech: All-or-Nothing strateegia

DeepTech-i listimisel on aktsia väärtus tihti kõrgeima potentsiaali, mitte olemasoleva tulu peal. Investorid peavad olema valmis panustama, teades, et aktsia võib olla ka 0, kui teaduslik projekt ebaõnnestub. Edukas strateegia on hajutada riske erinevate DeepTech ettevõtete vahel ja eeldada, et vaid mõned neist õnnestuvad, kuid katavad seejuures ülejäänute kahjumi.

FinTech: Optimeerimise strateegia

FinTech-i puhul on IPO-järgne jõudlus sageli kiire ja ennustatav, kuid marginaalid on pideva konkurentsi ja regulatiivse surve all. Näiteks on Euroopa e-kaubanduse kasv FinTech aktsiaid kasvatanud, kuid uus maksetasude regulatsioon võib tulusid kärpida. FinTech-i investor peab olema dünaamiline ja valmis kiiresti reageerima turgude muutustele.

V. Case studied

5.1 FinTech: Kiirest eufooriast karmi reaalsuseni

Viimase nelja aasta FinTech IPO-sid iseloomustas 2021. aasta massiivne buum, millele järgnes valus korrektsioon. Üks märkimisväärsemaid näiteid on Londoni börsil noteeritud Wise (2021), mis erines teistest oma kasumlikkuse poolest; kuigi selle aktsia on kogenud suurt volatiilsust, on ettevõte suutnud tõestada oma ärimudeli vastupidavust. Seevastu USA hiiglased nagu Robinhood (2021) ja Nu Holdings (Nubank, 2021) on näidanud sektori kahte tahku: Robinhoodi aktsia kukkus pärast IPO-t kiiresti, kuna jaekauplemise aktiivsus vaibus ja intressikeskkond muutus, samas kui Brasiilia digipank Nubank on suutnud pärast esialgset langust taastuda ja näidata tugevat kliendibaasi kasvu.

Üldiselt on viimase nelja aasta FinTech IPO-d õpetanud investoritele, et kõrge kasv ilma selge kasumlikkuse teekonnata ei ole enam piisav – paljud 2021. aasta “tähed” kauplevad täna 40–70% madalamal oma kõigi aegade tipust.

5.2 DeepTech: Teaduslikud läbimurded ja pikk ooteaeg

DeepTech sektoris on viimased neli aastat olnud täis drastilisi tõuse ja mõõnasid, kus edu sõltub otseselt tehnoloogilistest verstapostidest, mitte kvartaalsetest müügitulemustest. Sektorile andsid tooni biotehnoloogia hiiud nagu BioNTech (noteeritud veidi varem, kuid tipnes 2021), mille aktsia liikumine mRNA edu tuuldes näitas DeepTechi hiiglaslikku potentsiaali. Samas on kvantarvutuse valdkonna ettevõtted, nagu IonQ (2021), mis listiti SPAC-tehingu kaudu, näidanud sektori riskantsemat poolt: aktsia on liikunud üles-alla vastavalt sellele, kui lähedal ollakse reaalsele kommertskasutusele. Ka energeetika valdkonnas on olnud suuri liikumisi, näiteks akutehnoloogia arendaja QuantumScape (2020/2021), mille aktsia hind tegi läbi peadpööritava tõusu ja seejärel pika languse, kui selgus, et masstootmiseni jõudmine võtab oodatust kauem aega.

DeepTech IPO-d on viimasel neljal aastal kinnitanud, et need on puhtalt “pika vaate” investeeringud, kus aktsia hind võib püsida aastaid surve all, kuni tehnoloogia saavutab lõpliku valideerimise.

VI. Kokkuvõte: kaks strateegilist lähenemist 

DeepTech ja FinTech esindavad kahte vastandlikku investeerimisparadigmat: arengut (DeepTech) vs. efektiivsust (FinTech). FinTech on ideaalne neile, kes otsivad tugevat tegevuskasvu ja on valmis taluma makro- ja regulatiivseid riske. DeepTech seevastu nõuab pikka horisonti, kannatlikkust ja valmisolekut panna raha mängu suure, kuid ebakindla potentsiaali nimel. Mõlema puhul on edu võti põhjalik due diligence nende spetsiifiliste ärimudelite kontekstis.