Investeerimiskonto süsteem: kuidas lükata tulumaks seaduslikult edasi ja kasvatada portfelli kiiremini?

Kas oled kunagi mõelnud, mis on investori suurim kuluartikkel? Enamik inimesi arvab ekslikult, et need on teenustasud, fondivalitsemise tasud või ebaõnnestunud tehingud. Kuigi ka need on olulised, on pikaajalise investori jaoks sageli suurimaks piduriks maksud.

Eestis elades oleme harjunud mõttega, et maksud on lihtsad ja automaatsed. Kuid investeerimismaailmas on meil üks haruldane eelis, mida paljudes teistes Euroopa riikides ei eksisteeri – Investeerimiskonto süsteem. See on Eesti investori salarelv, mis võimaldab tulumaksu kohustust seaduslikult tulevikku lükata, lastes liitintressil segamatult tööd teha.

Käesolev artikkel on põhjalik teejuht investeerimiskonto süsteemi kasutamiseks 2026. aastal. Me ei räägi siin keerulistest juriidilistest terminitest, vaid praktilisest kasust sinu rahakotile. Vaatame samm-sammult, kuidas süsteem töötab, milliseid varasid sinna osta tohib ja kuidas vältida levinud lõkse, mis võivad maksuametiga probleeme tekitada.

Mis on investeerimiskonto ja miks see on geniaalne?

Paljud alustajad arvavad ekslikult, et “investeerimiskonto” on mingi eriline pangatoode, mida saab avada ainult spetsiaalse lepingu alusel. Tegelikkuses on investeerimiskonto tavaline arvelduskonto (IBAN), mille sina kui konto omanik oled oma tuludeklaratsioonis investeerimiskontoks märkinud.

Süsteemi põhiidee on lihtne: maksustatakse ainult tarbimisse võetud raha, mitte investeerimistegevuse käigus teenitud kasumit.

Tavapärase investeerimise puhul (eraisikuna ilma investeerimiskontota) peaksid sa iga kasumliku müügitehingu või laekunud dividendi pealt järgmisel aastal maksma 22% (või vastavalt kehtivale määrale) tulumaksu. See tähendab, et umbes viiendik sinu kasumist kaob koheselt ringlusest ja ei saa enam uut tulu teenida.

Investeerimiskonto süsteemiga (IK) toimub maksustamine aga teisiti. Sa võid osta aktsiaid, müüa neid kasumiga, saada dividende ja saadud raha uuesti investeerida – ja riik ei küsi sellelt vahepeal sentigi tulumaksu. Maksukohustus tekib alles siis, kui sa võtad kontolt välja rohkem raha, kui sa oled sinna sisse pannud.

Liitintressi võimendus: matemaatiline näide

Et mõista, miks tulumaksu edasilükkamine (mitte vältimine, vaid edasilükkamine!) on kasulik, vaatame ühte lihtsustatud näidet.

Oletame, et meil on kaks investorit, Mari ja Jüri.

• Mõlemad alustavad 10 000 euroga.
• Mõlemad teenivad igal aastal 10% tootlust.
• Mõlemad reinvesteerivad kogu kasumi 20 aasta jooksul.

Jüri (tavaline süsteem): Jüri ei kasuta investeerimiskontot. Iga aasta lõpus, kui ta on teeninud 10% kasumit, peab ta kasumi deklareerima ja maksma 22% tulumaksu. Seega on tema reaalne netotootlus pärast makse 8%.

• 20 aasta pärast on Jüri portfell: 46 609 eurot.

Mari (IJ süsteem): Mari kasutab investeerimiskontot. Ta teenib 10% ja reinvesteerib kogu summa, sest Maksuametile ta veel midagi maksma ei pea. Tema raha kasvab 10% aastas.

• 20 aasta pärast on Mari portfell: 67 275 eurot.

Kui Mari otsustab nüüd, 20. aasta lõpus, kogu raha välja võtta, peab ta maksma tulumaksu teenitud kasumilt (67 275 – 10 000 = 57 275 kasumit). Maks on 22% ehk 11 455 eurot. Mari kätte jääb: 55 820 eurot.

Tulemus: Mari teenis tänu investeerimiskontole 9 211 eurot rohkem kui Jüri, kuigi nad tegid täpselt samu investeeringuid. See lisaraha tekkis sellest, et Mari hoidis maksuosa enda käes ja see teenis talle 20 aastat lisatulu. Mida pikem on periood ja mida kõrgem tootlus, seda suurem on investeerimiskonto võit.

Kuidas investeerimiskontoga alustada?

Alustamine on lihtsam kui kunagi varem, sest enamik Eesti panku on oma süsteemid teinud väga kasutajasõbralikuks.

Samm 1: Eraldi konto avamine

Esimene kuldreegel: ära kasuta investeerimiskontot igapäevasteks arveldusteks. Ära maksa sealt kommunaalarveid ega osta toitu. See teeb raamatupidamise (deklareerimise) põrgulikult keeruliseks.

Ava oma kodupangas (LHV, Swedbank, SEB, Coop jne) uus, tühi arvelduskonto. Pane sellele nimeks näiteks “Investeerimiskonto”. See ongi kõik – sul ei ole vaja pangaga sõlmida mingit eraldi “investeerimiskonto lepingut”. Juriidilises mõttes muutub see konto investeerimiskontoks hetkel, kui sa deklareerid selle tuludeklaratsioonis.

Samm 2: Raha kandmine kontole (sissemakse)

Kanna oma tavaliselt kontolt raha uuele investeerimiskontole. See liigutus on “sissemakse”. Jäta meelde või pane kirja, kui palju sa sinna sisse oled kandnud. See on sinu maksuvaba baas.

Samm 3: Väärtpaberikonto sidumine

Et osta aktsiaid või fonde, on sul vaja väärtpaberikontot. Ava väärtpaberikonto ja seo see oma uue rahakontoga (investeerimiskontoga). See tähendab, et kui ostad aktsiaid, läheb raha maha investeerimiskontolt, ja kui müüd, laekub raha tagasi samale kontole.

Mida tohib IK-l hoida? (finantsvara mõiste)

Siin läheb asi veidi tehnilisemaks, kuid see on kriitiliselt oluline. Tulumaksuseadus lubab maksuvabastust ainult “finantsvara” soetamisel. Kui sa ostad investeerimiskonto kaudu midagi, mis ei kvalifitseeru finantsvaraks, loetakse see raha koheselt väljavõetuks ja sa võid sattuda maksuvõlglaseks.

Mis ON finantsvara:

• Avalikult kaubeldavad väärtpaberid: Aktsiad (Apple, Tallink, Tesla jne), mis kauplevad reguleeritud börsidel.
• Investeerimisfondide osakud: ETF-id (indeksfondid), pankade pensionifondid (v.a III sammas, millel on oma süsteem).
• Võlakirjad: Nii riikide kui ettevõtete võlakirjad, millega kaubeldakse avalikult.
• Tuletisinstrumendid: Optsioonid ja futuurid, kui nendega kaubeldakse reguleeritud turul.
• Hoiused: Investeerimiskontol hoitav raha loetakse samuti finantsvara osaks (kui see on pangas).

Mis EI OLE finantsvara (ehk ole ettevaatlik):

• Ühisrahastus (Crowdfunding): Laenud portaalides nagu Mintos, Estateguru või Omaraha. Need on juriidiliselt laenulepingud, mitte väärtpaberid. Kui kannad raha investeerimiskontolt Estategurusse, loeb maksuamet seda “väljamakseks” ja sa kaotad maksueelise. Märkus: Mõned portaalid pakuvad nüüd “Notes” tüüpi instrumente, mis on väärtpaberid, kuid kontrolli seda alati enne investeerimist.
• Krüptovaluuta: Bitcoin, Ethereum jne. Krüpto ei ole tulumaksuseaduse mõttes väärtpaber. Krüptoga kauplemiseks on investeerimiskonto kasutamine keeruline ja üldjuhul mittesoovitatav, kuna iga kanne krüptoplatvormile loetakse raha väljavõtmiseks.
• Kinnisvara: Korteri ostmine ei ole finantsvara soetamine.
• Väärismetallid: Kuld ja hõbe (füüsilisel kujul).

2026. aasta praktiline soovitus: Kasuta investeerimiskontot eelkõige börsiaktsiate, ETF-ide ja võlakirjade jaoks. Ühisrahastuse ja krüpto jaoks kasuta tavalist kontot ja deklareeri tulu “vana meetodi” järgi või kasuta juriidilist keha (OÜ-d).

Deklareerimine: lihtsam kui sa arvad

Paljud kardavad investeerimiskontot just deklareerimise pärast. Tegelikult on see imelihtne, kui oled reeglitest kinni pidanud (s.t kasutanud kontot ainult investeerimiseks).

Deklareerimine toimub kord aastas (veebruaris-märtsis) koos tavalise tuludeklaratsiooniga. Sa pead täitma tabeli (tavaliselt tabel 6.5).

Sinna tuleb kirja panna ainult kaks numbrit:

1. Sissemaksed: Mitu eurot sa kandsid aasta jooksul oma palgakontolt investeerimiskontole?
2. Väljamaksed: Mitu eurot sa kandsid investeerimiskontolt välja tarbimisse?

NB! Tehinguid (aktsia ost ja müük) ei pea deklareerima! See ongi süsteemi võlu. Maksuametit ei huvita, mitu korda sa Teslat ostsid või müüsid, kuni raha püsib investeerimiskonto suletud ringis.

Valuutakursside lõks

Üks koht, kus investorid sageli komistavad, on valuutavahetus. Kui sul on investeerimiskonto eurodes, aga sa ostad USA aktsiaid, teeb pank automaatse konverteerimise.

Aastaid tagasi oli see “hall ala”, kuid nüüd on reeglid selgemad. Siiski on kõige puhtam ja turvalisem viis omada investeerimiskontot mitmes valuutas (multivaluuta konto). Näiteks LHV või Interactive Brokersi (kui seadistatud õigesti) puhul saad hoida dollareid kontol. Kui vahetad raha investeerimiskontol eurodest dollariteks, on see konto-sisene tehing ja maksu ei teki. Kui aga konverteerimine toimub “lennult” ja tekib kursivahe kasum, võib tekkida vajadus seda jälgida. Soovitus: Hoia asi lihtne. Kui investeerid USA-sse, kasuta maaklerit, mis võimaldab hoida dollarikontot, ja deklareeri see konto samuti investeerimiskontona.

Välismaised dividendid ja topeltmaksustamine

See on investeerimiskonto süsteemi suurim miinus, millest tuleb ausalt rääkida.

Kui sa saad dividende Eesti ettevõtetelt (nt Tallinna Kaubamaja), on tulumaks ettevõtte poolt juba kinni peetud ja sina saad netosumma. Investeerimiskontole laekub see summa ja maksukohustust juurde ei teki (kuid sa ei saa ka enammakstud tulu tagasi).

Probleem tekib välismaiste aktsiatega (nt USA – Microsoft, Coca-Cola). USA peab reeglina kinni 15% tulumaksu (kui sul on W-8BEN vorm täidetud). Sinu kontole laekub 85% dividendist. Kui sa kunagi tulevikus võtad investeerimiskontolt raha välja, pead sa Eestis tasuma tulumaksu (22%) kogu väljavõetavalt kasumilt.

See tähendab topeltmaksustamist. Sa maksid 15% USA-le ja maksad hiljem 22% Eestile. Investeerimiskonto süsteem ei võimalda praeguse seaduse järgi tasaarvestada välismaal makstud tulumaksu. Tavalise süsteemi (ilma investeerimiskontota) puhul saaksid sa USA-s makstud 15% Eestis maha arvestada ja maksaksid juurde vaid 5%.

Kas see tähendab, et välismaiseid dividendiaktsiaid ei tasu investeerimiskontol hoida? Mitte tingimata. Kui sinu eesmärk on pikaajaline kasv (kasvuaktsiad nagu Amazon või Google, mis dividende ei maksa või maksavad vähe), on investeerimiskonto ideaalne. Kui sinu strateegia on puhtalt kõrge dividenditootlusega USA aktsiad, on see ebaefektiivne. Siis tasub kaaluda kas tavalist deklareerimist või III samba kasutamist (kus kehtivad teised reeglid).

Investeerimiskonto vs. OÜ (osaühing)

Edasijõudnud investorid küsivad tihti: “Kas mul on mõttekam investeerida eraisikuna läbi investeerimiskonto või teha selleks firma?”

Siin on kiire võrdlus 2026. aasta seisuga:

Investeerimiskonto (Eraisik)

• Plussid: Tasuta (puuduvad asutamiskulud ja raamatupidamistasud), lihtne deklareerida, raha on sinu oma (saad igal ajal “kangi tõmmata”).
• Miinused: Piiratud varaklassid (ainult finantsvara), topeltmaksustamine välisdividendide puhul.

Osaühing (Juriidiline isik)

• Plussid: Saad investeerida kõigesse (kinnisvara, krüpto, laenud, kuld), saad kuludesse kanda arvuti, finantsajakirjanduse tellimused jms. Võimalik vältida topeltmaksustamist teatud tingimustel.
• Miinused: LEI koodi tasu (u 50€ aastas), raamatupidamine on kohustuslik (kas teed ise või maksad teenuse eest), raha kättesaamine on keerulisem (pead maksma endale palka või dividende, mis toob kaasa maksud).

Rusikareegel: Kui sinu portfell on alla 50 000 – 100 000 euro ja sa investeerid peamiselt börsile, on investeerimiskonto lihtsam ja odavam. Kui portfell on suurem või tahad tegeleda kinnisvara/krüptoga, kaalu OÜ-d.

Kokkuvõte: kuidas käituda aastal 2026?

Aasta 2026 pakub investoritele uusi võimalusi intresside languse ja majanduse elavnemise tuules. Investeerimiskonto on tööriist, mis peaks olema iga Eesti investori arsenalist.

Siin on sinu tegevusplaan:

1. Kontrolli oma pangas: Kas sul on eraldi konto investeeringute jaoks?
2. Mõtle strateegiale: Kas plaanid osta ja hoida (Buy & Hold)? Kui jah, on investeerimiskonto sinu parim sõber.
3. Ole täpne: Kanna kontole raha ainult investeerimiseks ja ära kasuta seda igapäevasteks kuludeks.
4. Jälgi, mida ostad: Veendu, et tegemist on finantsvaraga (börsiaktsiad, fondid, võlakirjad).

Investeerimiskonto on nagu lumepalliefekt – alguses tundub maksuvõit väike, kuid aastatega, kui intress teenib intressi pealt tulu ilma maksuametile vahepeal lõivu maksmata, muutub see laviiniks. Ära kingi oma tuleviku tootlust ära – kasuta süsteemi, mille riik on sulle loonud.