{"id":2589,"date":"2025-10-24T11:13:28","date_gmt":"2025-10-24T11:13:28","guid":{"rendered":"https:\/\/fundguidr.ee\/?p=2589"},"modified":"2026-01-02T21:53:39","modified_gmt":"2026-01-02T21:53:39","slug":"quantitative-logarithmic-expansion-qe-what-it-is","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fundguidr.ee\/en\/investment-wisdom\/quantitative-logarithmic-expansion-qe-what-it-is\/","title":{"rendered":"Quantitative Easing (QE): what it is, how it works and how it affects your investments"},"content":{"rendered":"

[et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.19.0″ _module_preset=”default” background_color=”#f6f8ff” background_image=”https:\/\/fundguidr.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/BG-28.png” background_size=”initial” locked=”off” global_colors_info=”{}”][et_pb_row _builder_version=”4.19.0″ _module_preset=”default” width=”90%” custom_css_main_element=”position: unset;” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.19.0″ _module_preset=”default” custom_css_main_element=”position: unset;” global_colors_info=”{}”][et_pb_post_title meta=”off” featured_image=”off” _builder_version=”4.27.2″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_post_title][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.27.2″ _module_preset=”default” background_color=”#FFFFFF” global_colors_info=”{}”][et_pb_row column_structure=”1_2,1_2″ module_id=”aktsia5″ _builder_version=”4.27.2″ _module_preset=”default” custom_padding=”||0px||false|false” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.19.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_blurb content_max_width=”100%” _builder_version=”4.27.2″ _module_preset=”default” header_font=”Nunito|700|||||||” header_text_color=”#171717″ header_font_size=”22px” body_font=”Poppins||||||||” body_text_color=”#171717″ custom_margin=”||25px||false|false” text_orientation_tablet=”center” text_orientation_phone=”center” text_orientation_last_edited=”on|tablet” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n

Kas olete viimase paari aasta jooksul imestanud, miks aktsiahinnad saavutasid enneolematuid tippe v\u00f5i miks teie eluasemelaenu intressid p\u00fcsisid aastaid peaaegu nullis? V\u00f5i vastupidi, miks oli viimase 40 aasta kiireim inflatsioon nii j\u00e4rsk ja agressiivne? Nende n\u00e4htuste taga seisab sageli \u00fcks kaasaegse rahapoliitika k\u00f5ige v\u00f5imsamaid, ent samas vastuolulisemaid t\u00f6\u00f6riistu: <\/span>kvantitatiivne l\u00f5dvendamine (Quantitative Easing ehk QE)<\/b>.<\/span><\/p>\n

Kvantitatiivne l\u00f5dvendamine pole lihtsalt tehniline majandustermin. See on instrument, mis on muutnud finantsturgude alustalasid ning m\u00f5jutanud iga\u00fche investeerimisstrateegiat. Kuna see poliitika on tihedalt seotud Euroopa Keskpanga (EKP) tegevusega, on selle m\u00f5istmine Euroopa investoritele \u00fclioluline. Selles artiklis selgitame lahti QE mehhanismi, vaatame selle vastuolulist ajalugu euroalal ning anal\u00fc\u00fcsime, mida see t\u00e4hendab teie isiklikele rahaasjadele.<\/span><\/p>\n

[\/et_pb_blurb][\/et_pb_column][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.19.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_image src=”https:\/\/images.pexels.com\/photos\/10149611\/pexels-photo-10149611.jpeg?_gl=1*p9gdct*_ga*MTEzMDU0MjAyOS4xNzU5NTc1NDI1*_ga_8JE65Q40S6*czE3NTk1NzU0MjQkbzEkZzEkdDE3NTk1NzU3MTAkajQ3JGwwJGgw” alt=”nafta” title_text=”GameStop” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][\/et_pb_image][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ prev_background_color=”#FFFFFF” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” background_color=”#f6f8ff” top_divider_style=”slant2″ global_colors_info=”{}”][et_pb_row module_id=”aktsia5″ _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” custom_padding=”||0px||false|false” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.19.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_blurb title=”QE \u2013 Ebakonventsionaalse rahapoliitika alustala” content_max_width=”100%” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” header_font=”Nunito|700|||||||” header_text_color=”#171717″ header_font_size=”22px” body_font=”Poppins||||||||” body_text_color=”#171717″ custom_margin=”||25px||false|false” text_orientation_tablet=”center” text_orientation_phone=”center” text_orientation_last_edited=”on|tablet” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n

Kvantitatiivne l\u00f5dvendamine<\/b> on ebatraditsiooniline rahapoliitika, mida keskpangad rakendavad siis, kui tavap\u00e4rased vahendid (l\u00fchiajaliste <\/span>intressim\u00e4\u00e4rade<\/b> seadmine) ei ole enam t\u00f5husad \u2013 n\u00e4iteks olukorras, kus intressim\u00e4\u00e4rad on juba nulli l\u00e4hedal ja majandus vajab ikkagi stiimulit.<\/span><\/p>\n

QE definitsioon ja mehhanism<\/b><\/h3>\n

Lihtsustatult on QE keskpanga ulatuslik finantsvarade ostuprogramm, kus pangad ostavad kommertspankadelt ja teistelt finantsasutustelt <\/span>v\u00f5lakirju<\/b><\/a> (peamiselt valitsuse, aga ka ettev\u00f5tete omi).<\/span><\/p>\n

Kuidas see toimub?<\/span><\/p>\n

    \n
  1. Raha loomine:<\/b> Keskpank (n\u00e4iteks EKP) loob ostetavate varade eest elektrooniliselt uut reservraha. See ei t\u00e4henda paberraha tr\u00fckkimist, vaid pigem numbrite lisamist panga bilanssi.<\/span><\/li>\n
  2. Likviidsuse s\u00fcstimine:<\/b> See uus raha kantakse otse kommertspankade kontodele, suurendades nende vabu reserve ehk <\/span>turulikviidsust<\/b>.<\/span><\/li>\n
  3. Tootluse langetamine:<\/b> Kuna keskpank on massiivne ostja, kasvab v\u00f5lakirjade n\u00f5udlus, mis omakorda t\u00f5stab nende hinda ja langetab nende <\/span>tootlust<\/b> (intressim\u00e4\u00e4ra). See m\u00f5jutab kaudselt ka pikaajalisi turuintresse.<\/span><\/li>\n
  4. \u00dclekandemehhanism:<\/b> Madalamad intressid peaksid motiveerima panku laenama raha reaalmajandusele ning ettev\u00f5tteid ja tarbijaid rohkem kulutama ja investeerima, viies l\u00f5puks <\/span>inflatsiooni<\/b> keskpanga seatud eesm\u00e4rgini (EKP puhul tasemele).<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    Erinevus tavap\u00e4rasest rahapoliitikast<\/b><\/h3>\n

    Tavaline rahapoliitika on seotud l\u00fchiajaliste laenuintresside sihtimisega. Keskpank \u00fctleb, millise intressiga peaksid pangad \u00fcksteisele raha laenama. QE aga l\u00e4heb otse pikaajaliste v\u00f5lakirjade turgudele ja tegeleb otseselt ringluses oleva <\/span>raha hulgaga<\/b>.<\/span><\/p>\n

    Kui tavaeelistus on \u201cGaasipedaali\u201d (intressim\u00e4\u00e4r) reguleerimine, siis QE on pigem \u201cmootori v\u00f5imsuse\u201d (raha hulga) <\/span>ad hoc<\/span><\/i> suurendamine kriisiolukordades.<\/span><\/p>\n

    [\/et_pb_blurb][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ prev_background_color=”#f6f8ff” next_background_color=”#f6f8ff” _builder_version=”4.27.2″ _module_preset=”default” background_color=”#FFFFFF” custom_padding=”45px|||||” top_divider_style=”wave” bottom_divider_style=”wave2″ global_colors_info=”{}”][et_pb_row column_structure=”1_2,1_2″ module_id=”aktsia5″ _builder_version=”4.27.2″ _module_preset=”default” custom_padding=”||0px||false|false” global_colors_info=”{}”][et_pb_column type=”1_2″ _builder_version=”4.19.0″ _module_preset=”default” global_colors_info=”{}”][et_pb_blurb title=”Juhtumianal\u00fc\u00fcs: Kvantitatiivne L\u00f5dvendamine Euroopa Keskpangas (EKP)” content_max_width=”100%” _builder_version=”4.27.4″ _module_preset=”default” header_font=”Nunito|700|||||||” header_text_color=”#171717″ header_font_size=”22px” body_font=”Poppins||||||||” body_text_color=”#171717″ custom_margin=”||25px||false|false” text_orientation_tablet=”center” text_orientation_phone=”center” text_orientation_last_edited=”on|tablet” global_colors_info=”{}”]<\/p>\n

    EKP on kvantitatiivset l\u00f5dvendamist kasutanud kahel p\u00f5hilisel perioodil ja eesm\u00e4rgil, mis m\u00f5lemad on olnud Euroopa jaoks m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega.<\/span><\/p>\n

    Esimene Laine: Deflatsioonioht (2015\u20132018)<\/b><\/h3>\n

    P\u00e4rast euroala v\u00f5lakriisi ja \u00fclemaailmse finantskriisi j\u00e4relm\u00f5jusid seisis EKP silmitsi p\u00fcsivalt madala inflatsiooni ja deflatsiooniohuga. 2015. aasta alguses k\u00e4ivitati <\/span>Laiendatud Varaostuprogramm (Expanded Asset Purchase Programme ehk APP<\/a>)<\/b>, et tuua inflatsioon tagasi 2% l\u00e4hedale.<\/span><\/p>\n

    EKP ostis tohututes mahtudes euroala riikide v\u00f5lakirju. See oli kriitilise t\u00e4htsusega, kuna see hoidis madalal eelk\u00f5ige L\u00f5una-Euroopa riikide (nt Itaalia ja Hispaania) laenukulud, v\u00e4ltides uut v\u00f5lakriisi ja euroala lagunemise ohtu. QE funktsioneeris siin ka kui “kaudne p\u00e4\u00e4stevest” euroala perifeeriale.<\/span><\/p>\n

    Teine Laine: COVID-19 ja PEPP (2020)<\/b><\/h3>\n

    Koroonapandeemia vallandumisel 2020. aasta kevadel tekkis finantsturgudel paanika ja likviidsuskriis. EKP reageeris koheselt, k\u00e4ivitades <\/span>Pandeemia Erandkorra Varaostuprogrammi (Pandemic Emergency Purchase Programme ehk PEPP<\/a>)<\/b>. See programm oli veelgi paindlikum ja mahukam kui eelk\u00e4ijad.<\/span><\/p>\n

    PEPP eesm\u00e4rk oli tagada, et laenutingimused ei karmistuks ootamatu majandus\u0161oki tagaj\u00e4rjel ning et valitsustel oleks v\u00f5imalik rahastada oma suuri abipakette (t\u00f6\u00f6tush\u00fcvitised, ettev\u00f5tluse toetused). L\u00fchidalt \u2013 see oli majanduslik elup\u00e4\u00e4stev missioon, mis p\u00e4\u00e4stis majanduse veelgi s\u00fcgavamast ja potentsiaalselt katastroofilisest langusest.<\/span><\/p>\n

    Kriitika: vastuoluline kahe teraga m\u00f5\u00f5k<\/b><\/h3>\n

    Kuigi QE saavutas oma esmased eesm\u00e4rgid (deflatsiooni v\u00e4ltimine ja turu stabiliseerimine), on kriitikat kogunenud tohutult:<\/span><\/p>\n