Investeerimismaailmas on kaks igavest rivaali, kelle vaheline vägikaikavedu ei lõppe kunagi: kasvuaktsiad (growth stocks) ja väärtusaktsiad (value stocks). See on nagu valik investeerida järgmisesse Teslasse lootuses, et see muudab maailma, või paigutada raha stabiilsesse Coca-Colasse, teades, et inimesed joovad limonaadi ka saja aasta pärast. 2026. aastaks on turud muutunud, intressimäärad stabiliseerunud ja Eesti maksusüsteem uuenenud, kuid põhiküsimus jääb: kumba strateegiat peaksid sina oma portfellis eelistama?
Selles artiklis sukeldume süvitsi kahe peamise varaklassi strateegiasse. Vaatame, kuidas need erinevad riskide ja tootluse poolest, ning analüüsime, kuidas Eesti maksusüsteem – sealhulgas investeerimiskonto ja III sammas – soosib üht või teist lähenemist.
Mis on kasvuaktsiad? (Unistus homsest)
Kasvuaktsiad on ettevõtted, millelt oodatakse turu keskmisest oluliselt kiiremat käibe ja kasumi kasvu. Need firmad tegutsevad sageli kiiresti arenevates sektorites nagu tehnoloogia, biotehnoloogia või roheenergia. Investori jaoks on märksõnaks “potentsiaal”.
Peamised omadused:
- Kõrge P/E suhtarv: Investorid on valmis maksma aktsia eest praeguse kasumiga võrreldes kõrget hinda, sest nad usuvad tuleviku kasvuplahvatusse.
- Dividende ei maksta: Kogu vaba raha investeeritakse agressiivselt tagasi ettevõtte arengusse, teadus- ja arendustegevusse või laienemisse.
- Kõrge volatiilsus: Kasvuaktsiad on tundlikud turu meeleoludele ja intressimääradele. Kui majandus jahtub, kukuvad need aktsiad sageli esimesena ja kõige valusamalt.
Tüüpiline näide on Tesla or Nvidia. Eestis võiks kasvuaktsiana vaadelda näiteks LHV Groupi selle varasematel kiire kasvu aastatel või tehnoloogiasektori idufirmasid, mis on jõudnud börsile (näiteks First North turul). Kasvuinvestori eesmärk on kapitali kasv – osta 10 euroga ja müüa 100 euroga.
Mis on väärtusaktsiad? (Tänane reaalsus)
Väärtusinvesteerimine on strateegia, mida populariseeris legendaarne Warren Buffett. Väärtusaktsiad on ettevõtted, mis kauplevad börsil hinnaga, mis on madalam nende tegelikust väärtusest (sisemisest väärtusest). Need on sageli igavad, stabiilsed ja küpsed firmad.
Peamised omadused:
- Madal P/E suhtarv: Aktsia hind on kasumi suhtes soodne. Turg võib neid ettevõtteid alahinnata ajutiste probleemide või sektori ebapopulaarsuse tõttu.
- Stabiilsed dividendid: Kuna ettevõte on küps ega vaja enam tohutuid investeeringuid laienemiseks, makstakse suur osa kasumist omanikele välja.
- Väiksem risk: Need aktsiad peavad langusturgudel paremini vastu, pakkudes portfellile “turvapatja”.
Klassikaline näide on Coca-Cola or Berkshire Hathaway. Tallinna börsil on tüüpilised väärtusaktsiad kommunaalettevõtted nagu Tallinna Vesi või kinnisvaraettevõtted nagu Merko Ehitus, mis on tuntud oma helde dividendipoliitika poolest. Väärtusinvestori eesmärk on leida “allahinnatud kaupa” ja nautida regulaarset rahavoogu.
Ajalooline tootlus ja majandustsüklid
Ajalugu on näidanud, et kasvu- ja väärtusaktsiad vahetavad liidrisärki tsükliliselt. Ajavahemikul 2010–2021 domineerisid täielikult kasvuaktsiad, mida toetasid rekordmadalad intressimäärad. Raha oli odav ja investorid janunesid tehnoloogiasektori tootluse järele.
See muutus drastiliselt 2022. aastal, kui intressimäärade tõus ja inflatsioon survestasid kasvuettevõtete tuleviku rahavoogude väärtust. Sel perioodil särasid väärtusaktsiad (energia, pangandus), pakkudes positiivset tootlust ajal, mil tehnoloogiasektor langes kümneid protsente. 2026. aastaks on tasakaal taas nihkumas – intressimäärad on stabiliseerunud, kuid investorid on ettevaatlikumad “kasvu iga hinnaga” suhtes.
Statistika näitab, et pikas perspektiivis (üle 20 aasta) on väärtusaktsiad ajalooliselt pakkunud veidi paremat tootlust just tänu dividendide reinvesteerimisele ja väiksemale kukkumisele kriiside ajal. Siiski pakuvad kasvuaktsiad lühemates perioodides plahvatuslikku tõusu, mida väärtusaktsiad ei suuda kunagi jäljendada.
Kuidas valida strateegiat Eesti maksusüsteemi arvestades?
Eesti investoril on strateegia valikul oluline arvestada meie maksukeskkonnaga, mis muutus 2025. ja 2026. aastaks oluliselt. Siin on mõned praktilised nüansid:
1. Investeerimiskonto soosib kasvuaktsiaid
Estonia investment account süsteem on ideaalne kasvuaktsiatele. Kuna tulumaksukohustus (2026. aastal 22%) tekib alles siis, kui võtad kontolt välja rohkem raha, kui oled sinna sisse pannud, saad kasumit maksuvabalt reinvesteerida aastakümneid. See võimendab liitintressi efekti just kiiresti kasvavate aktsiate puhul, kus tehinguid tehakse tihedamini või kus kasumit ei võeta välja dividendidena.
Alates 2025. aastast laienes investeerimiskonto süsteem ka krüptovaradele ja ühisrahastusele (kui teenusepakkuja on litsentseeritud), mis on sageli oma olemuselt “kasvuvarad”. See teeb kasvustrateegia rakendamise Eestis veelgi paindlikumaks.
2. Dividendid ja topeltmaksustamise oht
Väärtusaktsiate puhul, eriti kui investeerid USA börsile, pead olema ettevaatlik dividendide maksustamisega. USA peab kinni 15% tulumaksu (kui W-8BEN vorm on täidetud), kuid Eesti investeerimiskonto süsteemis ei saa seda alati tasaarveldada, mis tähendab, et võid lõpuks maksta dividendidelt kokkuvõttes rohkem makse kui kasvuaktsia müügikasumilt. Eesti ja Balti dividendiaktsiad (nt Nasdaq Baltic nimekirjas) on siin erandiks, olles sageli maksuefektiivsemad tavakonto kaudu investeerides.
3. III sammas kui kuldne kesktee
III sammas on oma 15% tulumaksutagastusega endiselt Eesti investori võimsaim tööriist. Enamik III samba indeksfonde (nt Tuleva või LHV passiivsed fondid) investeerib laiapõhjalistesse maailma indeksitesse (nt MSCI World), mis sisaldavad automaatselt nii kasvu- kui ka väärtusaktsiaid. See on parim lahendus algajale, kes ei soovi ise aktsiaid valida.
Kombineeritud lähenemine: GARP ja Hajutamine
Tark investor ei pea valima pooli. Eksisteerib ka hübriidstrateegia nimega GARP (Growth at a Reasonable Price) ehk kasv mõistliku hinnaga. See tähendab ettevõtete leidmist, mis kasvavad, kuid mille eest ei küsita hingehinda. Sellised aktsiad pakuvad sageli parimat riski ja tulu suhet.
Samuti on mõistlik portfelli hajutada. Sinu portfelli “tuumiku” võivad moodustada laiapõhjalised indeksfondid, mis katavad mõlemat stiili. Sellele võid lisada satelliitidena üksikaktsiaid: näiteks 10% portfellist agressiivsetesse kasvuaktsiatesse (kõrgem risk) ja 20% stabiilsetesse dividendiaktsiatesse (rahavoog).
Kokkuvõte: Tunne oma riskitaluvust
Valik “kasv vs. väärtus” sõltub lõpuks sinu eesmärgist ja närvikavast:
- Choose from kasvuaktsiad, kui sul on pikk ajahorisont (10+ aastat), talud suuri kõikumisi (nt -30% aastas on okei) ja soovid maksimeerida portfelli lõppväärtust.
- Choose from väärtusaktsiad, kui soovid stabiilsust, regulaarset sissetulekut dividendidest ja soovid kaitsta oma vara inflatsiooni eest väiksema volatiilsusega.
Ära unusta, et investeerimine on maraton, mitte sprint. Parim strateegia on see, millest suudad kinni pidada ka rasketel aegadel. Rohkem õpetlikke materjale ja analüüse leiad meie investeerimisblogist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma peaksin 2026. aastal vältima tehnoloogiasektorit?
Ei, tehnoloogiasektor on jätkuvalt innovatsiooni mootor. Kuigi intressimäärad võivad kasvuettevõtteid mõjutada, on paljud tehnoloogiahiiud muutunud kasumlikeks ja stabiilseteks ettevõteteks, mis omavad nii kasvu- kui ka väärtusaktsia omadusi. Oluline on valida kvaliteetseid ettevõtteid, mitte panustada igale uuele trendile.
Kas dividendiaktsiad on riskivabad?
Ei ole. Ka väärtusaktsia hind võib langeda, kui ettevõtte ärimudel vananeb või majanduskeskkond muutub. Lisaks võib ettevõte raskustesse sattudes dividende vähendada või nende maksmise peatada (nn “dividendilõks”). Hajutamine on ka siin kriitilise tähtsusega.
Kuidas alustada investeerimist väikeste summadega?
Parim viis alustamiseks on kasutada investeerimiskontot ja regulaarseid sissemakseid (nt LHV Kasvukonto või otse indeksfondidesse). See võimaldab osta kalleid kasvuaktsiaid murdosakute kaupa või saada osa väärtusaktsiate dividendidest ilma suurte tehingutasudeta.
Milline strateegia on maksusõbralikum?
Eestis on investeerimiskonto kaudu kasvuaktsiate hoidmine maksusõbralikum, kuna tulumaksukohustus lükkub edasi ja puudub vajadus deklareerida iga dividendimakset eraldi (erinevalt välisdividendide keerukamast maksustamisest tavakontol). See võimaldab liitintressil segamatult töötada.
English (UK) 
Eesti