Aktsiaturgudel ei teeni kogenud investorid tulu ainult varade hindade tõusust. Kui soovid teada, kuidas on võimalik turgudel ka langustrendidest kasu lõigata, oled tõenäoliselt kokku puutunud terminiga lühikeseks müük (inglise keeles short selling or shortimine). Tegemist on strateegiaga, mis annab investorile võimaluse teenida finantsvara hinnalanguse pealt.
Kui traditsiooniline investeerimine tugineb loogikale “osta odavalt ja müü kallilt”, siis lühikeseks müük pöörab selle järjestuse pea peale. Sa müüd väärtpaberi esmalt kallilt ja plaanid selle hiljem odavamalt tagasi osta. Kuigi kontseptsioon tundub pealtnäha lihtne, on selle taga laenul põhinev keerukas operatsioon, mis kätkeb endas spetsiifilisi riske. Selles artiklis vaatame täpselt, mis on lühikeseks müük, kuidas see Eesti investori jaoks toimib ning millised ohud ja võimalused sellega kaasnevad.
Kuidas lühikeseks müük praktikas toimib?
Otse aktsiat lühikeseks müües ei müü sa õhku, vaid teise turuosalise reaalset vara. Lühikeseks müük koosneb neljast loogilisest etapist:
- Vara laenamine: Oletame, et ettevõtte X aktsia maksab hetkel 100 €. Sinu analüüs näitab, et ettevõttel on ees rasked ajad ja hind on kukkumas. Sa palud oma maaklerilt (näiteks võimenduskontoga Interactive Brokers või sarnane platvorm) laenata 10 aktsiat.
- Müük turul: Müüd laenatud 10 aktsiat kohe järelturul maha. Sinu kontole laekub 1000 €, kuid sa oled nüüd maaklerile 10 aktsiat võlgu.
- Positsiooni sulgemine ehk tagasiost (Short Covering): Mõne nädala pärast avaldab ettevõte kehvad majandustulemused ja aktsia hind langeb 70 € peale. Sa ostad turult 10 aktsiat tagasi, kulutades selleks 700 €.
- Laenu tagastamine: Tagastad ostetud 10 aktsiat tagasi maaklerile. Kogu operatsioonist jääb sinu brutokasumiks 300 € (1000 € – 700 €), millest hiljem arvestatakse maha maakleri tehingutasud ja aktsiate laenamise intressid (borrow fee).
Selle protsessi aluseks on tagatis ehk margin. Maakler peab olema kindel, et juhul kui aktsia hind peaks hoopis tõusma, on sinu kontol piisavalt lisaraha väärtpaberite kallimalt tagasi ostmiseks. Kui tagatist napib, käivitub kurikuulus margin call.
Lühikeseks müük Eestis: Investeerimiskonto ja Balti börs
Eesti jaeinvestori jaoks seab lühikeseks müügile teatavad piirid nii seadusandlus kui ka koduturu omapärad. Tuleb silmas pidada, et Balti börsil aktsiate otsene lühikeseks müümine ei ole jaeinvestoritele lubatud ega madala likviidsuse tõttu ka reaalne.
Rahvusvahelistel turgudel (USA ja Euroopa) tegutsemiseks vajad sobivat maaklerit, mis pakub Margin-kontot ja lühikeseks müümise funktsiooni. Oluline nüanss tekib aga maksustamisel. Paljud platvormid pakuvad shortimist läbi hinnavahelepingute ehk CFD-de (Contract for Difference). Eestis on oluline teada, et CFD-d ei kvalifitseeruldjuhul Investeerimiskonto süsteemis soodustatud finantsvaraks. See tähendab, et tehingutelt teenitud kasumit ei pruugi saada investeerimiskontoga maksuvabalt edasi lükata, vaid see kuulub koheselt maksustamisele.
Et tulumaksuseadusega pikas plaanis pahuksisse ei satuks, peaks investor oma lepingute tüüpi alati hoolikalt uurima ning vajadusel konsulteerima Maksu- ja Tolliameti ametliku juhendiga.
Alternatiiv lühikeseks müügile: Put-optsioonid
Klassikaline shorting kätkeb endas piiramatut riski. Üks peamisi viise selle maandamiseks on tuletisinstrumentide, näiteks müügioptsioonide (Put option) ostmine. Put-optsioon annab sulle õiguse müüa alusvara teatud hinnaga tulevikus. Erinevalt aktsia otsesest lühikeseks müümisest piirdub optsiooni ostja potentsiaalne kahjum ainult optsioonipreemiaga ehk lepingutasu endaga, samas kui kasumipotentsiaal aktsia odavnedes püsib väga suur. See muudab optsioonid suurepäraseks lahenduseks portfellide kaitsmisel (hedging) ootamatute tormide eest.
Kuulsad lühikeseks müügi anomaaliad: “Short Squeeze”
Lühikeseks müük on finantsajalukku kirjutanud mõned kõige põnevamad peatükid. Kui turgudel tekib olukord, kus liiga paljud fondid on sama ettevõtet lühikeseks müünud ja aktsia hind hakkab äkitselt ootamatult tõusma, tekib ahelreaktsioon nimega Short Squeeze (lühikeste positsioonide pigistus).
Hea näide on 2021. aasta alguse GameStopi aktsiahullus. Suured USA riskifondid olid GameStopi massiliselt lühikeseks müünud – aktsiaid oli laenatud rohkem, kui neid reaalselt eksisteeris (mis on tihedalt seotud vaieldava naked short selling kontseptsiooniga). Sotsiaalmeedia foorumi Reddit väikeinvestorid märkasid seda ning asusid koordineeritult aktsiaid ostma. Hind lendas kosmosesse ja riskifondid olid sunnitud kahjumite peatamiseks mis tahes hinnaga aktsiaid ise turult tagasi ostma, valades hinnarallile bensiini juurde. Fondid kandsid miljarditesse dollaritesse ulatuvaid kaotusi.
Katteta lühikeseks müük (Naked Short Selling)
Tavasituatsioonis otsitakse reaalne aktsia ja seejärel see laenatakse (kattega müük ehk covered short). Kuid eksisteerib ka praktika nimega katteta lühikeseks müük (naked short selling), kus turuosaline müüb aktsiaid ilma, et ta oleks neid reaalselt laenanud või laenamises kindlalt kokku leppinud. Selline tegevus tekitab turule fantoomaktsiaid ning moonutab tugevalt hinnaloogikat.
Tänapäeval on selline tegevus enamikes riikides ja Euroopa Liidu järelevalve all olevatel turgudel, sealhulgas Eesti Finantsinspektsiooni vaateväljas, rangelt keelatud või erandkorras reguleeritud, eelkõige finantskriiside ja turumanipulatsioonide vältimiseks.
Strateegia plussid ja miinused
Enne kui lühikeseks müük saab osaks sinu igapäevasest kauplemisarsenaalist, tuleks teadvustada selle plusse ja miinuseid.
Pros:
- Võimalus teenida tulu ka karuturul, tasakaalustades pikaajalise portfelli langust.
- Suurepärane instrument riskide maandamiseks. Kui usud enda pikkadesse positsioonidesse, saad lühikeseks müüa näiteks sama sektori kõige nõrgemaid konkurente.
Miinused (Riskid):
- Piiramatu kahjum: Osta-ja-hoia strateegias ei saa aktsia hind kukkuda alla 0 €, mis piirab kahjumi 100%-ga algsest investeeringust. Kuna vara hind võib teoreetiliselt tõusta lõpmatult, on ka lühikeseks müümise potentsiaalne kahjum piiramatu.
- Lisakulud: Aktsia laenamine on tasuline. Mida raskem on aktsiat leida (hard-to-borrow), seda kõrgem on aastane intress, mis sööb kasumit iga hoidmispäevaga.
- Dividendide kohustus: Kui lühikeseks müüdud aktsia maksab hoidmise perioodil dividende, peab shortija need laenuandjale kinni maksma.
KKK: Lühikeseks müük ja investorite korduma kippuvad küsimused
Kas lühikeseks müük on algajale mõistlik tegevus?
Üldreeglina ei ole. Positsiooni kiires muutuvas olukorras haldamine, võimenduse (margin) riskid ja emotsionaalne surve teevad lühikeseks müügi pigem edasijõudnud või elukutseliste kauplejate tööriistaks. Algajatel soovitatakse alustada väärtpaberite traditsioonilisest ostmisest ja aja jooksul hajutamisest.
Kas shortimise abil on võimalik kaotada rohkem, kui ma kontole sisse kandsin?
Jah. Kuna maksimaalset ülempiiri väärtpaberi hinna tõusul pole, võib hind tõusta nii kõrgele, et sinu kontojäägist ei piisa laenu katteks. Seetõttu pead olema äärmiselt ettevaatlik ja kasutama kindlasti kaitsvaid stop-loss ordereid, et platvorm ei viiks sinu kontot suurtesse miinustesse.
Kui kaua saab lühikest positsiooni hoida?
Teoreetiliselt seni, kuni suudad maksta laenamistasusid ning hoida kontol nõutavat tagatist. Reaalsuses teevad aja jooksul kogunevad intressikulud pikaajalise hoidmise kalliks. Lisaks säilib oht, et laenuandja (kelle aktsiaid sa algselt laenasid) soovib neid igal ajal tagasi (nn forced buy-in).
Kas ma saan lühikeseks müüa läbi enda III samba?
Tavainvestor ei saa. Pensionifondid või III sammas on ehitatud pikaajaliseks ja konservatiivsemaks vara akumuleerimiseks ning eraisikul puudub neis otsene voli lühikeseks müüki initsieerida. Fondijuhid ise võivad mõnikord portfelli kaitseks teatud tuletisinstrumente kasutada, kuid see on fondi sisemine riskihaldus.
English (UK) 
Eesti