Kulla ja hõbeda ostmine Eestis 2026: Füüsiline kuld vs. ETF-id

−

Kulda investeerimine on läbi aegade olnud üks populaarsemaid viise oma varade kaitsmiseks majandusliku ebakindluse ja inflatsiooni eest. Aastal 2026, mil majanduskeskkond on jätkuvalt muutlik, otsivad paljud Eesti jaeinvestorid turvasadamat just väärismetallidest. Kulla ja hõbeda ostmine Eestis on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem, kuid valikuid on palju: kas osta füüsilist kulda, mida saab käega katsuda, või investeerida mugavasse „paberkulda“ ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF-idesse)?

Selles artiklis lahkame põhjalikult, kuidas käib kulla ja hõbeda ostmine Eestis, millised on seotud maksud ja riskid ning kumb variant sobib paremini sinu investeerimisstrateegiaga.

Miks investeerida väärismetallidesse?

Kuld ja hõbe ei ole tavalised varaklassid nagu aktsiad või võlakirjad. Neid peetakse n-ö „reaalvaraks“, millel on sisemine väärtus. Peamine põhjus, miks investorid oma portfelli kulda lisavad, on dispersion ja kaitse.

Inflatsioonikaitse: Kui raha ostujõud langeb (nagu oleme viimastel aastatel näinud), kipub kulla hind pikas perspektiivis tõusma, säilitades vara väärtust. Loe lähemalt, kuidas käitub cash at a time of inflation.
Turvasadam kriisideks: Geopoliitiliste pingete või börsikrahhide ajal liigub raha sageli riskantsetest varadest kulda, mis tõstab selle hinda.
Portfelli stabiilsus: Kulla hind liigub sageli aktsiaturgudega vastupidises suunas, mis aitab vähendada portfelli üldist volatiilsust.

Füüsiline kuld vs. “paberkuld” (ETF-id)

Enne ostuotsuse tegemist on kriitilise tähtsusega mõista erinevust füüsilise kulla ja börsil kaubeldavate fondide vahel. Mõlemal on oma selged plussid ja miinused.

1. Füüsiline kuld ja hõbe

See on traditsiooniline viis: ostad kuldmünte või -plaate (kange) ja hoiustad neid ise. Eestis on tuntuim müüja Tavid, kuid on ka teisi pakkujaid.

Pros:

Täielik kontroll: Sina oled ainuomanik. Puudub kolmanda osapoole risk (nt panga pankrot ei mõjuta sinu kodus olevat kulda).
Privaatsus: Väiksemad ostud saab teha sularahas ja anonüümselt (teatud piirini).
Kindlustunne: Füüsiline ese annab psühholoogilise turvatunde, mida numbrid ekraanil ei paku.

Cons:

Hoiustamise mure: Pead leidma turvalise koha (seif, pangalaegas).
Suurem hinnavahe (spread): Ostu- ja müügihinna vahe on füüsilisel kullal suurem kui börsil.
Liquidity: Müümine nõuab füüsilist kohale minekut ja toote kontrollimist.

2. Kulla ETF-id (Exchange Traded Funds)

ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid võimaldavad investeerida kulla hinda ilma füüsilist metalli omamata. See on sisuliselt väärtpaber, mis järgib kulla maailmaturuhinda.

Pros:

Lihtsus ja kiirus: Saad osta ja müüa sekundi jooksul oma internetipangas.
Madalad kulud: Hinnavahed on minimaalsed ja haldustasud madalad.
Maksueelis (Eestis): ETF-e saab hoida investeerimiskontol, mis võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata. Füüsilise kulla puhul see investeerimiskonto süsteem ei toimi.

Cons:

Vastaspoole risk: Sa ei oma kulda, vaid lubadust. Kui fondihaldur või pank läheb pankrotti, võib investeering olla ohus (kuigi suured ETF-id on tagatud füüsilise kullaga hoidlates).
Puudub ligipääs metallile: Kriisiolukorras ei saa sa ETF-i osakut kullakangiks vahetada.

Põhjalikumalt saad lugeda ETF-ide ja üksikaktsiate erinevustest meie artiklist: ETF, indeksfond või üksikaktsia?.

Maksud kulla ja hõbeda ostmisel Eestis (2026)

Maksusüsteem on Eestis väärismetallide puhul väga erinev sõltuvalt sellest, kas ostad kulda või hõbedat.

Käibemaks (VAT)

Investeerimiskuld on käibemaksuvaba (0%). See kehtib kogu Euroopa Liidus. See teeb kulla investeerimise väga atraktiivseks, kuna kogu raha läheb vara väärtusesse.
Hõbe on maksustatud käibemaksuga (24%). Alates 2026. aastast on Eesti käibemaksumäär 24%. See tähendab, et hõbedat ostes alustad n-ö “miinusest”, sest pead tagasi teenima nii müüja marginaali kui ka 24% riigimaksu. Erandiks võivad olla järelturu hõbemündid, mida müüakse marginaali maksustamise korra alusel, kuid uute plaatide puhul on käibemaks vältimatu.

Income tax

Eestis on 2026. aastal füüsilise isiku tulumaks 22%.

Füüsiline kuld: Kui müüd füüsilist kulda kasumiga, pead deklareerima kasumi oma tuludeklaratsioonis ja maksma sellelt 22% tulumaksu. Siin ei saa kasutada investeerimiskonto süsteemi, mis tähendab, et iga kasumlik tehing tekitab kohese maksukohustuse (kui tegemist pole isikliku tarbeesemega, mida investeerimiskuld üldjuhul ei ole).
ETF-id: Kui kaupled kulla ETF-idega läbi panga investeerimiskonto, saad tulumaksu tasumist edasi lükata seni, kuni võtad raha kontolt välja tarbimisse. See võimaldab liitintressil (või antud juhul kapitalikasvul) maksuvabalt töötada.

Täpsemat infot maksustamise kohta leiad Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Kus hoida füüsilist kulda?

Kui otsustad füüsilise kulla kasuks, on sul kolm peamist valikut hoiustamiseks:

Kodus (Seif): Kõige levinum, kuid riskantne. Soovitatav on investeerida kvaliteetsesse seifi, mis on poltidega kinnitatud seina või põranda külge. Samuti tuleks üle vaadata kodukindlustuse leping – kas see katab väärismetalle ja mis summas?
Pangalaegas: Eesti suuremad pangad (nt Swedbank, SEB) pakuvad hoiulaeka teenust. See on turvaline, kuid maksab kuutasu (alates ca 15–30 € kuus). Miinuseks on see, et pangakontorid on avatud vaid tööaegadel ja panga pankroti korral võib ligipääs viibida.
Väärismetallide edasimüüja hoiuteenus: Mõned müüjad pakuvad võimalust jätta ostetud kuld nende turvatud hoidlasse. See on mugav ja sageli kindlustatud, kuid sellega kaasneb haldustasu ja sa ei oma kulda n-ö “oma käes”.

Riskid, millega arvestada

Kuigi kuld on turvasadam, ei ole see riskivaba. Hinnarisk on alati olemas – kulla hind võib langeda ja on ajalooliselt teinud läbi ka pikki langusperioode (nt 2011–2015). Samuti on olemas valuutarisk, kuna kulla maailmaturuhind on dollarites. Kui euro kurss dollari suhtes tugevneb, võib kulla hind eurodes langeda isegi siis, kui dollarites hind püsib sama.

Oluline on meeles pidada ka investeeringute hajutamise põhimõtet. Kuld ei tohiks moodustada kogu portfelli, vaid pigem 5–10%, et pakkuda stabiilsust.

Kokkuvõte: Kuidas alustada?

Alustamiseks mõtle läbi oma eesmärk. Kas soovid spekuleerida hinnatõusule või kindlustada end maailmalõpu stsenaariumi vastu?

Kui soovid mugavust ja likviidsust, ava pangas investeerimiskonto ja osta madalate kuludega kulla ETF-i (nt iShares Physical Gold või Xetra-Gold).
Kui soovid tegelikku omandiõigust ja kriisikaitset, osta investeerimiskulda usaldusväärselt müüjalt. Alustada saab ka väikeste summadega, näiteks 1-grammiste plaatidega, kuid arvesta, et väiksemate koguste puhul on grammihind kõrgem.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas kulla ostmine on 2026. aastal hea investeering?

See sõltub sinu portfellist ja eesmärkidest. Kuld toimib hästi inflatsiooni vastu ja portfelli stabilisaatorina, kuid ei tooda jooksvat rahavoogu (nagu dividendid või üür). Eksperdid soovitavad hoida kulda portfellis 5–10% ulatuses.

Kui palju maksab 1 kg kulda?

Kulla hind muutub reaalajas ja sõltub maailmaturu hinnast (spot-hind). Lisaks lisandub müüja marginaal. 2026. aasta alguses tasub hinda kontrollida otse edasimüüjate kodulehtedelt, kuna see kõigub igapäevaselt.

Kas hõbeda ostmine on mõttekas, kui sellel on käibemaks?

Eraisikule on hõbeda ostmine Eestis käibemaksu (24%) tõttu kallis lõbu. Investeering peab tõusma vähemalt 24% pluss teenustasud, et jõuda nulli. Seetõttu eelistavad paljud investorid füüsilise hõbeda asemel hõbeda ETF-e või ostavad hõbedat järelturult (marginaalimaksustamisega), kus käibemaksukulu on väiksem.

Mis on investeerimiskuld?

Investeerimiskuld on kuld, mille puhtus on vähemalt 995/1000 (kangid) või 900/1000 (mündid). Ainult selline kuld on Euroopa Liidus käibemaksuvaba. Ehtekuld (nt prooviga 585) ei kvalifitseeru investeerimiskullaks ja sellele lisandub käibemaks.

Kas ma saan kulla lennukiga reisile kaasa võtta?

Jah, kuid pead arvestama tollireeglitega. Euroopa Liidu siseselt on reisimine vaba, kuid väljaspool EL-i reisides tuleb deklareerida sularaha ja väärismetallid, kui nende väärtus ületab 10 000 eurot. Täpsem info on leitav Maksu- ja Tolliameti lehel.