Tere tulemast meie investeerimisstrateegiate sektsiooni! Olenemata sellest, kas oled algaja investor või kogenud turul osaleja, leiad siit väärtuslikku infot erinevate strateegiate kohta, mis võivad sulle huvi pakkuda.
Mis on investeerimisstrateegiad?
Investeerimisstrateegiad on plaan või meetod, mille abil investorid püüavad maksimeerida oma tulu ja vähendada riske. Strateegia valik sõltub investori eesmärkidest, riskitaluvusest ja ajahorisondist.
Mis on investeerimisstiil?
Investeerimisstiil viitab sellele, kuidas investor oma strateegiat praktikas ellu viib, sealhulgas milliseid varaklasse ja vahendeid ta kasutab.
Investeerimise põhimõisted
Investeerimise põhimõisted
- Aktsia (Stock) – Osa ettevõtte omandist, mis esindab omandiõigust ettevõttes.
- Aktsiaturg (Stock Market) – Turg, kus kaubeldakse aktsiatega.
- Aktsiaindeks (Stock Index) – Teatud aktsiate kogu, mida kasutatakse turu üldise suuna mõõtmiseks.
- Aktiivne investeerimine (Active Investing) – Investeerimisstrateegia, mis püüab ületada turu tootlust aktiivse kauplemise kaudu.
- Börs (Stock Exchange) – Organisatsioon, mis võimaldab aktsiatega kauplemist.
- Deflatsioon (Deflation) – Hindade üldine langus ajas.
- Dividend (Dividend) – Ettevõtte kasumi osa, mis makstakse aktsionäridele.
- ETF (Exchange-Traded Fund) – Börsil kaubeldav fond, mis jäljendab teatud indeksit või vara.
- Eraisikust investor (Retail Investor) – Üksikisik, kes investeerib oma raha.
- Esmaspakkumine (Initial Public Offering, IPO) – Ettevõtte aktsiate esmane avalik pakkumine börsil.
- Finantsvõimendus (Leverage) – Laenatud vahendite kasutamine investeeringute suurendamiseks.
- Hajutamine (Diversification) – Investeeringute jaotamine erinevate varade vahel riskide vähendamiseks.
- Inflatsioon (Inflation) – Hindade üldine tõus ajas.
- Investeerimisfond (Mutual Fund) – Fond, mis koondab mitme investori raha ja investeerib selle erinevatesse varadesse.
- Investeeringute haldur (Asset Manager) – Professionaal, kes haldab investeerimisportfelli.
- Kaasfinantseerimine (Co-financing) – Mitme investori osalemine investeeringu rahastamisel.
- Kaasrahastamine (Crowdfunding) – Kapitali kogumine mitmelt väikeinvestorilt.
- Kapitali kasv (Capital Gain) – Vara müügist saadud kasum, kui müügihind ületab ostuhinna.
- Kapitali kahjum (Capital Loss) – Vara müügist saadud kahjum, kui müügihind on madalam kui ostuhind.
- Likviidsus (Liquidity) – Võime kiiresti ja lihtsalt vara rahaks teha.
- Majanduslik tsükkel (Economic Cycle) – Perioodiline muutus majanduse aktiivsuses.
- Müügioptsioon (Put Option) – Õigus, kuid mitte kohustus, müüa vara kindla hinnaga tulevikus.
- Nominaalne väärtus (Nominal Value) – Vara väärtus, mis ei arvesta inflatsiooni.
- Omaniku netoväärtus (Owner’s Equity) – Vara väärtus, millest on lahutatud kohustused.
- Ostuoptsioon (Call Option) – Õigus, kuid mitte kohustus, osta vara kindla hinnaga tulevikus.
- Passiivne investeerimine (Passive Investing) – Investeerimisstrateegia, mis püüab jäljendada turu tootlust.
- Põhiinvestor (Institutional Investor) – Suur investor, näiteks pensionifond või kindlustusselts.
- Portfell (Portfolio) – Investeeringute kogum, mida investor omab.
- P/E suhe (Price-to-Earnings Ratio) – Suhe ettevõtte aktsia hinna ja kasumi vahel.
- Reaalväärtus (Real Value) – Vara väärtus, mis arvesta inflatsiooni.
- Raha ajaväärtus (Time Value of Money) – Kontseptsioon, et raha väärtus ajas muutub.
- Risk (Risk) – Potentsiaalne kahju või tulu kõikumine investeeringust.
- Riskikapital (Venture Capital) – Investeeringud varases arengujärgus ettevõtetesse.
- Riski- ja tootluse suhe (Risk-Reward Ratio) – Investeeringu riski ja potentsiaalse tootluse suhe.
- Tulevikuleping (Futures Contract) – Leping, millega kohustutakse ostma või müüma vara kindlal ajal tulevikus kindla hinnaga.
- Tulususkordaja (Return on Investment, ROI) – Investeeringu tasuvuse mõõt, väljendatud protsentides.
- Tootlus (Return) – Investeeringult teenitud kasumi või kahjumi protsent.
- Turu kapitalisatsioon (Market Capitalization) – Ettevõtte koguväärtus turuhinna alusel.
- Võlakiri (Bond) – Võlainstrument, mille väljaandja kohustub maksma intresse ja põhiosa teatud aja jooksul.
- Volatiilsus (Volatility) – Investeeringu väärtuse kõikumine ajas.
Investeerimisstrateegiate kategooriad
Investeerimisstrateegiaid saab kategooriatesse jagada mitmel viisil. Mõned levinumad kategooriad hõlmavad ajahorisonti, riskitaluvust, investeerimisstiili ja konkreetsed taktikaid. Allpool on mõned näited erinevatest strateegiatest, mis aitavad teil mõista nende mitmekesisust.
Investeerimisstiilid
Aktiivne investeerimine
Aktiivne investeerimine hõlmab turu ja üksikute aktsiate uurimist ning valimist, püüdes leida alahinnatud varasid ja teenida turu keskmisest suuremat tootlust. Aktiivsed investorid teevad tihti tehinguid ja püüavad ära kasutada turu kõikumisi, et maksimeerida kasumit.
Plussid:
- Potentsiaal suuremale tootlusele: Hea analüüsi ja õige ajastamise korral võib aktiivne investeerimine pakkuda kõrgemat tootlust kui turu keskmine.
- Võimalus kohaneda turuolukordadega: Aktiivsed investorid saavad kiiresti reageerida turu muutustele ja korrigeerida oma portfelli vastavalt.
Miinused/Riskid:
- Vajab palju aega ja teadmisi: Edukas aktiivne investeerimine nõuab pidevat turu jälgimist, analüüsi ja teadmisi.
- Kõrgemad kauplemiskulud: Sagedane kauplemine võib kaasa tuua kõrgemad komisjonitasud ja muud tehingukulud.
- Suurem risk valede otsuste tegemisel: Vale analüüs või ajastus võib põhjustada märkimisväärseid kaotusi.
Passiivne investeerimine
Passiivne investeerimine keskendub turu keskmise tootluse järgimisele, näiteks indeksfondide kaudu, mis peegeldavad laiemat turuindeksit nagu S&P 500 või OMX Tallinn. Passiivsed investorid ostavad ja hoiavad varasid pikemaks ajaks, vähendades vajadust sagedaseks kauplemiseks.
Plussid:
- Madalamad kulud ja maksud: Passiivne investeerimine hõlmab vähem tehinguid, mis vähendab komisjonitasusid ja maksukoormust.
- Lihtsam ja vähem aeganõudev: Kuna passiivne investeerimine ei nõua pidevat turu jälgimist, on see lihtsam ja vähem stressirohke.
- Väiksem risk: Passiivne investeerimine hajutab riski laiemalt, jälgides turu keskmist tootlust.
Miinused/Riskid:
- Piiratud võimalus turu ületamiseks: Passiivne investeerimine järgib turu keskmist tootlust, mis võib piirata võimalust saavutada suuremat kasumit.
- Vähem paindlikkust: Passiivne strateegia ei pruugi võimaldada kiiret kohanemist turu muutustega.
Aktiivse ja passiivse investeerimise valik sõltub teie finantseesmärkidest, riskitaluvusest ja ajaressurssidest. Mõlemal lähenemisviisil on oma eelised ja puudused ning paljud investorid kasutavad oma portfellides mõlema stiili kombinatsiooni, et maksimeerida kasumit ja minimeerida riske.
Ajalike jaotamine
Sissejuhatus
Investeerimisstrateegia valikul on oluline kaaluda ajahorisonti, ehk seda, kui kaua plaanite oma investeeringut hoida. Ajaline jaotamine viitab investeerimisele erineva kestusega perioodideks, mis mõjutab otseselt teie riskitaluvust ja tootluse ootusi. Investeerimise ajahorisont on üks olulisemaid tegureid, mis määrab teie investeeringute kogumiku koostamise ja haldamise viisi.
Ajaline jaotamine jaotub üldjuhul kaheks peamiseks kategooriaks: pikaajaline ja lühiajaline investeerimine. Mõlema kategooria puhul on omad plussid ja miinused ning need sobivad erinevateks eesmärkideks ja investoritüüpidele.
Pikaajaline investeerimine
Pikaajaline investeerimine keskendub varade hoidmisele aastaid või isegi aastakümneid, eesmärgiga maksimeerida kasumit pikemas perspektiivis. See strateegia hõlmab sageli pensionifonde, kinnisvara ja kvaliteetseid aktsiaid.
Plussid:
- Potentsiaalselt kõrgem tulu aja jooksul: Ajalooliselt on pikaajalised investeeringud, nagu aktsiad, pakkunud kõrgemat tootlust võrreldes lühiajaliste investeeringutega.
- Vähem kauplemiskulusid ja makse: Pikema perioodi jooksul tehtud investeeringud vähendavad sagedase kauplemisega seotud kulusid ja maksusid.
- Vähem stressi ja emotsionaalset koormust turukõikumiste tõttu: Pikaajalised investorid ei pea muretsema igapäevaste turukõikumiste pärast.
Miinused/Riskid:
- Pikem ooteaeg tulu saamiseks: Tulu võib ilmneda alles aastate või aastakümnete pärast.
- Tururiskid ja majandustsüklid võivad mõjutada tootlust: Majanduskriisid ja turu volatiilsus võivad pikaajalist tootlust ajutiselt mõjutada.
Lühiajaline investeerimine
Lühiajaline investeerimine hõlmab varade ostmist ja müümist lühema perioodi jooksul, tavaliselt mõne kuu või aasta jooksul, eesmärgiga ära kasutada turu kõikumisi ja teenida kiiret kasumit. See strateegia sobib hästi spekulatiivsetele investeeringutele ja turu ajastamisele.
Plussid:
- Võimalus teenida kiiret kasumit: Lühiajaline investeerimine võib pakkuda võimalust kiireks tuluks, kui turu kõikumisi oskuslikult ära kasutada.
- Paindlikkus investeerimisportfelli kiireks muutmiseks: Lühiajalised investorid saavad oma portfelli kiiresti kohandada vastavalt turutingimustele.
Miinused/Riskid:
- Suurem risk ja volatiilsus: Lühiajaline investeerimine on tihti riskantsem ja turu volatiilsus võib põhjustada suuri kaotusi.
- Kõrgemad kauplemiskulud ja maksud: Sagedased tehingud suurendavad kauplemiskulusid ja maksukoormust.
- Suurem ajakulu turu jälgimiseks: Edukas lühiajaline investeerimine nõuab pidevat turu jälgimist ja analüüsi.
Pikaajalise ja lühiajalise investeerimise valik sõltub teie finantseesmärkidest, riskitaluvusest ja ajast, mida olete valmis investeerimisele pühendama. Mõlemal strateegial on oma koht ja kasulikkus sõltuvalt investori individuaalsetest vajadustest ja olukorrast.
Riskitaluvus ja hajutamine
Hajutamine
Hajutamine tähendab investeeringute jaotamist erinevate varaklasside ja sektorite vahel, et vähendada riski. See strateegia aitab kaitsta portfelli turu volatiilsuse eest.
Plussid:
- Vähendab riski ja volatiilsust
- Pakub stabiilsemat tootlust
Miinused/Riskid: - Võimalus madalamale tootlusele
- Vajab laiapõhjalist teadlikkust erinevatest varaklassidest
Dollar cost averaging (DCA) ja Value averaging (VA)
Dollar cost averaging (DCA)
DCA hõlmab regulaarseid, kindla summaga investeeringuid olenemata turuhindadest. See strateegia aitab vähendada turu ajastamise riski ja keskmistada investeeringute maksumust aja jooksul.
Plussid:
- Vähendab turu ajastamise riski
- Lihtne ja distsiplineeritud lähenemine
Miinused/Riskid:
- Võimalik, et ei kasuta ära turu languste parimaid võimalusi
Alternatiiv: Ühekordne investeering, kus kogu summa investeeritakse korraga, püüdes ajastada turu madalaima taseme.
Loe lähemalt meie artiklist ‘Dollar Cost Averaging: Investeerimine ilma ennustamiseta’
Value averaging (VA)
Value Averaging (VA) on investeerimisstrateegia, mis on sarnane Dollar Cost Averaging (DCA) strateegiaga, kuid sellel on mõningaid erinevusi. VA eesmärk on hoida portfell teatud kasvutrajektooril, investeerides rohkem, kui turg on langenud, ja vähem, kui turg on tõusnud. Siin on selle strateegia põhimõtted ja mõned sarnased strateegiad:
Value Averaging hõlmab kindla kasvumäära määramist portfellile ja investeeringute kohandamist selle põhjal. Näiteks, kui eesmärk on kasvatada portfelli väärtust iga kvartaliga 1000 dollari võrra, siis investeeritakse rohkem, kui portfell on langenud, ja vähem, kui see on kasvanud.
Väärtusinvesteerimine vs momentum-investeerimine
Väärtusinvesteerimine
Selle strateegia eesmärk on leida aktsiaid, mis on turuhinnaga alahinnatud, ning osta neid, oodates, et nende väärtus ajas kasvab. See strateegia nõuab põhjalikku analüüsi ja kannatlikkust. Tuntud väärtusinvestor on Warren Buffett.
Plussid:
- Võimalus osta aktsiaid soodsa hinnaga
- Potentsiaal kõrgele tootlusele
Miinused/Riskid:
- Nõuab palju aega ja teadmisi
- Suurem risk valede otsuste tegemisel
Momentum-investeerimine
Momentum-investeerimine, kus keskendutakse aktsiatele, mis on viimasel ajal näidanud suurt hinnatõusu, lootes, et trend jätkub.
Intressi investeerimine
Interssi investeerimine
Liitintress on kontseptsioon, kus teenitud intress teenib omakorda intressi, suurendades investeeringu väärtust aja jooksul eksponentsiaalselt. See on pikaajalise investeerimise võtmeelement.
Plussid:
- Eksponentsiaalne kasv pikaajaliselt
- Sobib hästi pikaajalistele investeeringutele
Miinused/Riskid:
- Vajab aega, et märgatavaid tulemusi näha
- Vajab distsipliini ja kannatlikkust
Alternatiiv: Lihtintress, kus intress teenitakse ainult algselt investeeritud summalt, mitte teenitud intressilt.
Kasvuintress
Keskendutakse ettevõtetele, millel on suur kasvupotentsiaal. Kasvuinvestorid otsivad ettevõtteid, mis võivad tulevikus kiiresti kasvada, kuigi need võivad olla praegu ülehinnatud.
Indeksite jälgimine (Index investing)
Investeerimine indeksifondidesse, mis jälgivad turuindekseid nagu S&P 500. See võimaldab hajutatud investeeringut väikese kuluga ja vähendab üksikaktsiate valimise riski.
Arbitraaži investeerimine
Otsitakse hinnaerinevusi erinevatel turgudel või seotud varade vahel, et saavutada riskivaba kasumit.
Shortimine (Short selling)
Laenatakse aktsiaid ja müüakse neid kohe, lootuses, et nende hind langeb ja saab neid hiljem madalama hinnaga tagasi osta, teenides vahelt kasumit.
Loe lähemalt meie artiklist ‘Shorting – investeerimisstrateegia julgete jaoks’
Optsioonidega kauplemine (Options trading)
Kaubeldakse optsioonidega, mis annavad õiguse (kuid mitte kohustuse) osta või müüa vara kindlal kuupäeval ja hinnaga. Call optsioonid (ostuoptsioonid) võimaldavad osta ja put optsioonid (müügioptsioonid) võimaldavad müüa.