Aastal 2026 seisab roheinvesteerimine ehk ESG (Environmental, Social, Governance) teelahkmel. Veel paar aastat tagasi tundus, et kõik, millele on kleebitud silt „roheline“, muutub kullaks. Täna on pilt keerulisem, küpsem ja kohati kainestavam. Paljud investorid mäletavad ilmselt selgelt 2025. aasta septembrit, mil üks Eesti populaarsemaid rohelisi pensionifonde, LHV Roheline, oma uksed sulges ja teiste fondidega liitus. See sündmus oli paljudele äratuskellaks: ainuüksi heast eesmärgist ei piisa, vaja on ka strateegiat ja tootlust.
Kas see tähendab, et jätkusuutlik investeerimine on surnud? Kaugel sellest. Statistika näitab, et hoolimata tagasilöökidest on ESG-strateegiad teatud perioodidel tavalisi indekseid edestanud. Kuid mängureeglid on muutunud. Euroopa Liit on karmistanud rohepesu vastast võitlust ja investorid peavad nüüd vaatama siltide taha. Selles artiklis võtame luubi alla ESG investeerimise tegeliku seisu 2026. aastal, purustame müüdid madalast tootlusest ja vaatame, kuidas Eesti investor saab täna oma portfelli eetiliselt ja kasumlikult üles ehitada.
Mis on ESG ja miks see 2026. aastal muutus?
ESG investeerimine ei ole heategevus. See on riskijuhtimise tööriist. Lühend tähistab kolme faktorit, mille alusel ettevõtteid hinnatakse:
- E (Environmental) – Keskkond: Kuidas ettevõte mõjutab loodust? Siia kuuluvad süsinikuheitmed, energiatõhusus ja jäätmekäitlus.
- S (Social) – Sotsiaalne: Kuidas ettevõte kohtleb oma töötajaid ja kogukonda? Tööohutus, inimõigused ja andmekaitse.
- G (Governance) – Juhtimine: Kuidas ettevõtet juhitakse? Juhatuse palkade läbipaistvus, korruptsioonivastased meetmed ja aktsionäride õigused.
Suurim muutus 2026. aastaks on regulatiivne selgus. Euroopa Liidu SFDR (Sustainable Finance Disclosure Regulation) raamistik, mis varem tekitas segadust oma „artikkel 8“ (heledat roheline) ja „artikkel 9“ (tumeroheline) fondidega, on saanud uuenduskuuri. Nüüd liigutakse selgemate kategooriate poole nagu „Jätkusuutlik“ (Sustainable) ja „Üleminek“ (Transition). See on oluline, sest see aitab investoril mõista, kas fond investeerib juba rohelistesse firmadesse või nendesse, mis on alles teel rohelisuse poole.
Tootluse reaalsuskontroll: Roheline vs Tavaline
Üks levinumaid hirme on, et eetiline investeerimine tähendab automaatselt väiksemat tootlust. „Ma tahan raha teenida, mitte maailma päästa,“ on lause, mida finantsnõustajad tihti kuulevad. Kuid andmed räägivad teist keelt.
Morgan Stanley 2025. aasta raporti kohaselt edestasid jätkusuutlikud fondid aasta esimeses pooles traditsioonilisi fonde, näidates mediaantootlust 12,5% võrreldes tavaliste fondide 9,2%-ga. See oli tugev tagasitulek pärast rasket 2024. aastat, mil energiakriis ja tehnoloogiasektori volatiilsus rohefondide tulemusi räsisid.
Miks rohelised fondid vahepeal kaotavad? Põhjus peitub sageli sektorites. Traditsioonilised indeksid sisaldavad palju nafta- ja gaasiettevõtteid, mis teenivad energiakriisi ajal hiigelkasumeid. Puhas ESG-fond välistab need ja jääb sellest tõusust ilma. Samas, kui nafta hind langeb ja tehnoloogia (mis on sageli ESG-sõbralik) tõuseb, võidavad rohefondid. Seega pole küsimus mitte „kas“, vaid „millal“ ESG edestab turgu.
Kaitsetööstus – uus „roheline“?
2026. aasta üks vastuolulisemaid teemasid on kaitsetööstuse roll ESG portfellides. Veel mõni aasta tagasi oli relvatööstus rangelt välistatud (nn sin stock). Kuid pärast Ukraina sõja algust ja geopoliitiliste pingete kasvu on Euroopas hakatud rääkima „julgeolekust kui jätkusuutlikkuse eeltingimusest“.
Paljud fondijuhid ja analüütikud argumenteerivad nüüd, et ilma turvalise keskkonnata ei saa olla ka sotsiaalset heaolu ega keskkonnakaitset. See on toonud kaasa olukorra, kus mõned ESG-filtrid lasevad läbi kaitsetööstuse ettevõtteid, mis panustavad NATO riikide kaitsevõimesse. Eetilisele investorile on see suur dilemma: kas investeerida relvadesse, et kaitsta demokraatiat, või jääda patsifistlikuks?
Rohepesu ja kuidas seda vältida
Kuna roheline silt müüb, on paljud fondid ja ettevõtted värvinud end rohelisemaks, kui nad tegelikult on. Seda nimetatakse rohepesuks (greenwashing). 2026. aastal on järelevalveorganid sellele jõuliselt reageerinud.
Kuidas investorina rohepesu ära tunda?
- Vaata fondi nime taha: Kui fondi nimes on „ESG“ või „Sustainable“, kontrolli selle suurimaid positsioone. Kui esikümnes on naftahiiud või lennufirmad ilma selge põhjenduseta, ole ettevaatlik.
- Uuri metoodikat: Kas fond kasutab „negatiivset skriiningut“ (välistab tubaka ja relvad) või „positiivset mõju“ (investeerib ainult taastuvenergiasse)? Esimene on leebem, teine rangem.
- Jälgi kulusid: Spetsiifilised teemafondid küsivad sageli kõrgemat haldustasu (1,5% ja rohkem). Passiivne ETF võib pakkuda sama tulemust 0,2% tasuga.
Kuidas investeerida jätkusuutlikult Eestis?
Eesti investoril on ligipääs maailmatasemel instrumentidele, kuid valikuid tuleb teha targalt. Siin on peamised võimalused:
1. ETFid (Börsil kaubeldavad fondid)
Kõige kuluefektiivsem viis luua roheline portfell on kasutada ETFe. Need on saadaval läbi kohalike pankade või maaklerite ja pakuvad laia hajutatust. Populaarsed näited on:
- iShares MSCI World ESG Screened UCITS ETF: Jälgib maailma indekseid, kuid eemaldab vastuolulised ettevõtted.
- Xtrackers MSCI World ESG UCITS ETF: Sarnane laiapõhjaline fond madalate kuludega.
- iShares Global Clean Energy UCITS ETF: Kitsam ja riskantsem fond, mis panustab ainult puhta energia tootjatele (päike, tuul, vesinik).
ETFide kohta saad täpsemalt lugeda meie varaklasside ülevaatest.
2. III sammas ja pensionifondid
Nagu mainitud, kadus 2025. aastal turult LHV spetsiaalne rohefond, kuid see ei tähenda, et pensionit ei saaks koguda jätkusuutlikult. Suuremad pangad nagu Swedbank ja SEB pakuvad endiselt ESG-kriteeriume järgivaid fonde (nt Robur Access Edge seeria). Oluline on lugeda fondi tingimusi – kas nad investeerivad rohelistesse ettevõtetesse või lihtsalt välistavad “patused”?
3. Üksikaktsiad Balti börsil
Tallinna börsil on mitmeid ettevõtteid, mis positsioneerivad end rohepöörde võitjatena. Näiteks Enefit Green (taastuvenergia) on klassikaline E-tähe (Environmental) esindaja. Samas tuleb üksikaktsiate puhul alati meeles pidada suuremat riski ja vajadust põhjaliku analüüsi järele.
Tulevikutrend: Üleminekustrateegiad (Transition Investing)
Aastal 2026 on tõusvaks trendiks nn Transition Investing. Selle asemel, et osta ainult neid ettevõtteid, mis on juba täna ideaalselt rohelised (ja seetõttu sageli kallid), investeeritakse nn “pruunidesse” ettevõtetesse, mis on tegemas usutavaid plaane roheliseks muutumiseks. Näiteks tsemenditootja, kes investeerib süsiniku püüdmise tehnoloogiasse, võib pakkuda investorile suuremat kasvupotentsiaali kui juba optimeeritud päikesepaneelide tootja.
See strateegia nõuab investorilt rohkem kodutööd, kuid pakub võimalust teenida tulu reaalmajanduse muutumisest, mitte ainult trendiga kaasa jooksmisest.
Kokkuvõte: Kas valida eetika või tulu?
Vastus on: sa ei pea valima. 2026. aasta reaalsus on see, et ESG faktorid on muutumas finantsanalüüsi standardosaks. Ettevõtted, mis ignoreerivad keskkonnariske või sotsiaalset vastutust, on pikas perspektiivis riskantsemad investeeringud. LHV rohefondi kadumine õpetas meile, et spetsiifiline teemafond võib olla riskantne, kuid laiapõhjaline ESG-strateegia on tulnud selleks, et jääda.
Tark investor ei osta silti, vaid sisu. Kasuta ETFe kulude hoidmiseks madalal, hajuta oma riske ja ära karda investeerida ettevõtetesse, mis alles liiguvad rohelisuse poole. Eetika ja tulu mahuvad ühte portfelli küll.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ESG fondid on alati kallimad kui tavalised fondid?
Mitte alati. Passiivsed ESG ETFid on sageli sama soodsad kui tavalised indeksfondid (haldustasu 0,15–0,25%). Aktiivselt juhitud teemafondid (nt “Veeinfrastruktuur” või “Puhas energia”) on aga tavaliselt kallimad (üle 1%).
Kas roheline investeerimine on 2026. aastal ikka veel riskantne?
Jah, igasugune investeerimine on seotud riskiga. “Roheline” sektor (eriti taastuvenergia) on intressimäärade suhtes tundlikum, kuna projektid vajavad palju laenuraha. Seetõttu võivad intressitõusud roheaktsiaid valusamalt lüüa kui näiteks tehnoloogiasektorit.
Mis juhtus LHV Rohelise pensionifondiga?
LHV otsustas 2025. aastal lõpetada eraldiseisvad rohelised pensionifondid ning liitis need oma teiste aktiivsete fondidega. Põhjuseks toodi muutunud regulatiivne keskkond ja geopoliitiline olukord, mis tegi kitsa fookusega fondi juhtimise ebaefektiivseks.
Kas ma saan investeerida ESG-sse läbi Investeerimiskonto?
Jah, Investeerimiskonto on suurepärane vahend ESG ETFide ja aktsiate ostmiseks, kuna see võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata ja tulu reinvesteerida.
Kuidas ma tean, kas ettevõte tegeleb rohepesuga?
Vaata ettevõtte tegusid, mitte reklaamlauseid. Kontrolli, kas neil on teaduspõhised eesmärgid (Science Based Targets) ja kas audiitorid on nende ESG-aruanded kinnitanud. Kui ettevõte räägib ainult “rohelisest tulevikust”, aga investeerib 90% rahast vanasse tehnoloogiasse, on see ohumärk.
Eesti 
English (UK)