Euroopa pensionisüsteemid võrdluses: kuidas oma pensionipõlve targalt planeerida?

Vananemine on elu paratamatu osa, kuid muretu ja väärikas vananemine nõuab teadlikku planeerimist, eriti mis puudutab rahalist kindlustunnet. Pensionipõlv võib tunduda noorele inimesele mägede taga oleva kauge unistusena, ent tõde on see, et tuleviku vundament laotakse just täna tehtud otsustega. Euroopa pensionisüsteemide maastik on aga kirju ja keerukas nagu labürint, kus riigiti erinevad reeglid, võimalused ja väljakutsed.

Kuidas selles labürindis orienteeruda? Kuidas tagada, et pensionipõlv oleks muretum ja majanduslikult kindlustatud, olenemata sellest, millises Euroopa nurgas oma karjääri teha või vanaduspäevi veeta? See artikkel on sinu teejuht. Aitame lahti mõtestada pensionisammaste kontseptsiooni, heidame pilgu mõnede Euroopa riikide süsteemidele ning, mis kõige olulisem, jagame praktilisi strateegiaid pensionipõlve teadlikult ja targalt planeerimiseks.

Mis on pensionisambad?

Kuigi detailides võivad Euroopa riikide pensionisüsteemid oluliselt erineda, kasutatakse laialdaselt pensionisammaste kontseptsiooni, et kirjeldada pensionisüsteemi eri tasandeid ja rahastamisallikaid. Kõige levinum on kolme samba mudel, mis on tuttav ka Eestis:

I sammas (Riiklik pension ehk solidaarsuspension):

Olemus: See on tavaliselt riigi poolt korraldatud ja tagatud pensioniskeem, mille eesmärk on pakkuda baassissetulekut vanaduspõlves ning kaitsta vaesuse eest. See tugineb sageli solidaarsuspõhimõttele: tänased töötajad maksavad oma maksudest ja sotsiaalmaksudest kinni tänaste pensionäride pensionid (nn pay-as-you-go süsteem). Mõnes riigis rahastatakse seda ka otse riigieelarvest.
Väljakutsed: Riiklikud süsteemid on paljudes Euroopa riikides surve all. Rahvastik vananeb, sündimus on madal ja oodatav eluiga pikeneb, mis tähendab, et üha vähem töötajaid peab ülal pidama üha suuremat hulka pensionäre. See seab kahtluse alla süsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse ja sunnib riike tegema reforme (nt pensioniea tõstmine, indekseerimisreeglite muutmine).

II sammas (Tööandja- või kutsealane kogumispension):

Olemus: See sammas on seotud töösuhtega. Sissemakseid teeb kas tööandja, töötaja või mõlemad koos. II sammas võib olla kohustuslik, pool-kohustuslik (nt teatud sektorites või kollektiivlepingutega kaetud) või vabatahtlik. Eesmärk on täiendada riiklikku pensioni ja tagada kõrgem sissetulek pensionieas. Erinevalt I sambast on II sammas enamasti kogumispõhimõttel – Sinu sissemaksed investeeritakse ja pensioni suurus sõltub kogunenud säästudest ja investeeringute tootlusest.
Skeemid: Levinud on määratud väljamaksega skeemid (DB – defined benefit), kus pensioni suurus on eelnevalt kindlaks määratud (nt protsent viimasest palgast), ja määratud sissemaksega skeemid (DC – defined contribution), kus on kindlaks määratud sissemakse suurus, kuid pensioni väljamakse sõltub investeeringute edukusest. Viimased on muutumas üha domineerivamaks.

III sammas (Individuaalne vabatahtlik pension):

Olemus: See sammas rõhutab isiklikku vastutust ja initsiatiivi. Igaüks saab vabatahtlikult koguda endale täiendavat pensioniraha, kasutades selleks erinevaid finantstooteid: pensionifondid, kindlustuslepingud (sh pensionikindlustus), investeerimiskontod jms.
Eelised: Riigid püüavad III samba kogumist sageli soodustada maksusoodustustega (nt sissemaksete tulumaksuvabastus või tagastus). See annab inimesele suurema paindlikkuse ja kontrolli oma pensionisäästude üle.

Lisaks neile traditsioonilistele sammastele on Euroopa Liidus loodud ka Pan-Euroopa Personaalpensionitoode (PEPP). See on vabatahtlik personaalpensioniskeem, mis pakub ühtsetel alustel pensionikogumise võimalust kogu ELis. PEPP on mõeldud eelkõige neile, kes töötavad või elavad eri ELi riikides, kuna seda saab hõlpsasti endaga “kaasa võtta” ühest riigist teise kolides.

Euroopa pensionisüsteemide kirev maastik: ülevaade ja näited

On ülioluline mõista, et ühtne Euroopa pensionisüsteem kui selline ei ole olemas. Igal riigil on oma ajalooliselt kujunenud süsteem, mis peegeldab kohalikke sotsiaal-majanduslikke tingimusi, poliitilisi valikuid ja kultuurilisi eripärasid. Siiski võib süsteeme laias laastus grupeerida teatud mudelite alla.

Akadeemilisemalt rääkides eristatakse tihti Bismarckian süsteeme (nt Saksamaa, Austria, Prantsusmaa), mis on traditsiooniliselt tugevalt seotud inimese tööstaaži ja sissetulekuga ning kus riiklikul I sambal on keskne roll. Teisalt Beveridgean süsteemid (nt Ühendkuningriik, Iirimaa, Holland, Põhjamaad) püüavad tagada teatud miinimumsissetuleku kõigile residentidele, rahastades seda peamiselt üldistest maksudest, ning kus II ja III sambal võib olla suurem osakaal. Tänapäeval on paljud süsteemid segu mõlemast mudelist.

Vaatame mõne riigi näitel, kuidas pensionisambad praktikas toimivad:

Rootsi

Rootsi pensionisüsteemi peetakse sageli üheks eesrindlikumaks ja mitmekülgsemaks. See koosneb kolmest osast:

Inkomstpension (sissetulekupension – I sammas): Põhineb eluaegsetel sissetulekutel.
Premiepension (preemiapension – osa I/II sambast): Väike osa sissetulekust (2,5%) suunatakse individuaalsele kontole, kus inimene saab ise valida kuni viis investeerimisfondi. See on huvitav segu riiklikust ja individuaalsest lähenemisest.
Tjänstepension (tööandjapension – II sammas): Enamiku Rootsi töötajate jaoks kollektiivlepingutega kaetud ja väga oluline osa kogupensionist.
Lisaks on olemas vabatahtlik III sammas.
Märksõnad: Paindlikkus, valikuvõimalused, tugev II sammas.

Saksamaa

Traditsiooniliselt väga tugeva riikliku I sambaga (Gesetzliche Rentenversicherung), mis põhineb Bismarcki mudelil. Viimastel aastakümnetel on aga hakatud üha enam rõhku panema ka II ja III sambale, et tulla toime demograafiliste muutustega.
II sammas hõlmab tööandjapensioneid (betriebliche Altersversorgung) ja riiklikult toetatud erapensioniskeeme nagu Riester-Rente (suunatud madalama ja keskmise sissetulekuga inimestele) ja Rürup-Rente (suunatud pigem FIE-dele ja kõrge sissetulekuga inimestele).
III sammas on samuti kasvamas.
Märksõnad: Tugev I sammas, kasvav II ja III samba roll, riiklikud subsiidiumid erakogumisele. (Lisainfo: Deutsche Rentenversicherung)

Holland

Hollandi pensionisüsteem on korduvalt rahvusvahelistes pingeridades esikohtadel trooninud, eriti tänu oma väga tugevatele ja hästi rahastatud tööandjapensionitele (II sammas).

- I sammas (AOW) tagab baaspensioni kõigile elanikele.
- II sammas on peaaegu kõigile töötajatele kollektiivlepingutega kohustuslik ja moodustab lõviosa pensionist. Need on tavaliselt määratud väljamaksega või hübriidskeemid, mida haldavad suured valdkondlikud pensionifondid.
- III sammas on vähem levinud, kuna II sammas on nii tugev.
- Märksõnad: Maailma tippklassi II sammas, kõrge asendusmäär (pensioni suhe viimasesse palka).

Eesti

Meie kolmesambaline süsteem on sarnane paljude teiste Euroopa riikidega. I sammas on riiklik vanaduspension. II sammas (kohustuslik kogumispension) muudeti hiljuti vabatahtlikuks, mis on toonud kaasa palju arutelu ja vajaduse inimestel oma valikud uuesti läbi mõelda. III sammas on vabatahtlik ja pakub maksusoodustusi. Hiljutised reformid on suurendanud inimeste vastutust ja valikuvõimalusi, aga ka riske.

Võrdluspunktidena tasub eri riikide süsteeme analüüsides tähelepanu pöörata näiteks sellele, kui suur osa pensionist tuleb millisest sambast, millised on kohustuslikkuse määrad, kuidas süsteeme rahastatakse, millised on oodatavad pensioni suurused võrreldes varasema sissetulekuga (asendusmäär), kui paindlik on raha väljavõtmine ja millised on riiklikud garantiid või järelevalve.

Euroopa pensionisüsteemid ja nende ühised murekohad

Hoolimata mitmekesisusest seisavad peaaegu kõik Euroopa pensionisüsteemid silmitsi sarnaste väljakutsetega:

Rahvastiku vananemine ja madal sündimus: See on kõige fundamentaalsem proovikivi, eriti I samba jaoks. Vähem maksumaksjaid ja rohkem pensionisaajaid tähendab tohutut survet riiklikele pensionikassadele.
Riiklike süsteemide jätkusuutlikkus: Eelnevast tulenevalt peavad riigid pidevalt otsima lahendusi, kuidas tagada I samba elujõulisus – olgu selleks pensioniea tõstmine, sissemaksete suurendamine või pensionitõusude piiramine.
Madalad intressimäärad ja investeerimistootlus: Pikalt kestnud madalate (või isegi negatiivsete) intressimäärade periood on olnud väljakutseks II ja III samba pensionifondidele, muutes oodatud tootluse saavutamise keerulisemaks. Kuigi intressimäärad on viimasel ajal tõusnud, kaasneb sellega ka suurem majanduslik ebakindlus.
Tööturu muutused: Gig-economy, platvormitöö, sagedased töökohavahetused ja ebatüüpilised töösuhted tähendavad, et paljud inimesed ei pruugi olla kaetud traditsiooniliste tööandjapensionitega või nende pensionikogumik jääb lünklikuks.
Inflatsioon: Kõrge inflatsioon võib pensionisäästude ja tulevaste pensionide ostujõudu oluliselt vähendada, kui pensionid ei indekseerita piisavalt kiiresti või kui investeeringute reaaltootlus jääb inflatsioonile alla.

Strateegiad teadlikuks pensionipõlve planeerimiseks Euroopas: tegevuskava

Passiivselt ootama jääda, et riik või keegi teine sinu eest kõik ära lahendab, ei ole tänapäeval enam mõistlik strateegia. Isiklik vastutus oma tuleviku kindlustamisel kasvab.

Siin on mõned konkreetsed sammud ja strateegiad, mida saad kasutada:

Alusta varakult – liitintressi võlu: See on ehk kõige olulisem nõuanne. Mida varem pensioniks koguma hakata, seda väiksemaid summasid peab regulaarselt kõrvale panema, et saavutada soovitud eesmärk. Liitintress (intressi teenimine ka juba teenitud intressidelt) teeb aja jooksul imesid.
Mõista oma riigi süsteemi põhjalikult: Tee endale selgeks, kuidas toimib sinu koduriigi I, II ja III pensionisammas. Uuri, millised on sinu õigused ja kohustused. Kasuta riiklikke portaale (nt Pensionikeskus, Sotsiaalkindlustusamet) ja seal leiduvaid kalkulaatoreid, et prognoosida oma tulevast pensioni.
Sea endale selged eesmärgid: Kui suurt sissetulekut sa pensionipõlves tegelikult vajad? See on väga individuaalne ja sõltub elustiilist, oodatavatest kuludest (sh tervishoid), hobidest jms. Hea rusikareegel on püüelda umbes 70-80% poole oma pensionieelsest netosissetulekust, kuid see võib varieeruda.
Maksimeeri II ja III samba võimalused:
- Kui sinu riigis on II sammas, siis uuri selle tingimusi. Kui see on sinu jaoks kasulik ja sobiv (arvestades vanust, riskitaluvust, investeerimishorisonti), siis osale selles aktiivselt. See tähendab teadlikku fondivalikut (mitte jätta seda juhuse hooleks) ja võimalusel ka sissemaksete suurendamist. Eesti on sellise variandi hiljuti ka võimaldanud.
- Kasuta III samba pakutavaid võimalusi ja maksusoodustusi. Vali endale sobivad tooted – olgu need siis pensionifondid, kindlustuslahendused või otse aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerimine läbi investeerimiskonto. Pea meeles, et ka siin on oluline hajutamine ja pikaajaline perspektiiv.
Hajuta riske (ära pane kõiki mune ühte korvi): See kehtib nii II kui ka III samba investeeringute kohta. Ära paiguta kõiki oma pensionisääste ühte fondi, varaklassi või regiooni. Mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsemaks võiks portfell muutuda.
Ole teadlik kuludest: Võrdle erinevate pensionifondide ja investeerimistoodete valitsemistasusid ja muid kulusid. Isegi väike erinevus tasudes võib pikaajalises perspektiivis Sinu lõpptulemust oluliselt mõjutada.
Mõtle piiriüleselt, kui see on sinu jaoks relevantne:
- Kui plaanid töötada või elada tulevikus teistes Euroopa Liidu riikides, uuri kindlasti, kuidas see mõjutab sinu pensioniõigusi. ELis on olemas sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglid, mis aitavad tagada, et eri riikides töötatud ajad ja kogutud õigused läheksid arvesse.
- Uuri PEPPi (Pan-Euroopa Personaalpensionitoode) võimalusi, kui oled mobiilne töötaja ja soovid paindlikku pensionilahendust, mis sinuga ELi piires kaasas käib.
Vaata oma pensioniplaan regulaarselt üle ja kohanda seda: Pensioniplaan ei ole kivisse raiutud dokument. Sinu eluolud, sissetulekud, eesmärgid ja ka majanduskeskkond muutuvad. Seetõttu võiks oma pensioniplaani vähemalt kord aastas (või suuremate elumuutuste korral) üle vaadata ja vajadusel teha korrektuure.
Hari ennast pidevalt: Finantsturud, investeerimistooted ja ka pensionisüsteemid on pidevas muutumises. Ole uudishimulik, loe, õpi ja küsi nõu usaldusväärsetelt allikatelt. Mida teadlikum sa oled, seda paremaid otsuseid saad teha.

Kokkuvõte: sinu pension, sinu vastutus, sinu võimalus

Euroopa pensionisüsteemid võivad esmapilgul tunduda hirmutavad ja keerulised, kuid teadlikkuse ja planeerimisega on võimalik selles edukalt orienteeruda. On selge, et riiklikud pensionisüsteemid seisavad silmitsi suurte väljakutsetega ja individuaalse vastutuse roll oma tuleviku kindlustamisel kasvab pidevalt.

Ära lükka pensionile mõtlemist kaugele tulevikku. Iga samm, mille sa täna oma rahalise heaolu tagamiseks astud, on investeering sinu muretusse vanaduspõlve. Kasuta olemasolevaid võimalusi, ole proaktiivne ja võta vastutus oma tuleviku eest enda kätesse. See on sinu võimalus kujundada endale selline pensionipõlv, nagu sa väärid.