Koosta oma investeerimisplaan: 6 asja, mida algajana teada

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas saavutada oma finantseesmärgid – olgu selleks siis mugav pensionipõlv, unistuste kodu ostmine või hoopis maailma avastamine? Investeerimine on üks võtmetähtsusega tööriist, mis aitab sul oma raha kasvatada ja unistused reaalsuseks muuta.

Tänapäeva maailmas on investeerimisvõimalused laialdasemad kui kunagi varem. Alates traditsioonilistest aktsiatest ja võlakirjadest kuni krüptovaluutade ja kinnisvarani – igaühele leidub midagi. Kuid enne kui tormad investeerimismaailma sukelduma, on oluline omada selget plaani. Just siin tulebki mängu investeerimisplaan.

Investeerimisplaan on sinu isiklik teekaart finantseesmärkide saavutamiseks. See aitab sul:

Määratleda oma eesmärgid: Mis on need unistused, mida soovid investeerimise abil ellu viia?
Hinnata oma riskitaluvust: Kui palju riski oled valmis võtma, et oma eesmärke saavutada?
Koostada sobiva investeerimisportfelli: Kuidas jagada oma raha erinevate investeerimisvõimaluste vahel?
Jälgida oma investeeringuid: Kuidas tagada, et oled õigel teel oma eesmärkide saavutamiseks?

Selles artiklis anname sulle samm-sammult juhiseid, kuidas koostada investeerimisplaan algajale. See on sinu esimene samm finantsvabaduse suunas.

1. Eesmärkide seadmine: Unistustest reaalsuseni

Enne kui hakkad investeerima, on oluline selgelt määratleda, mida sa oma investeeringutega saavutada tahad. Kas soovid säästa pensioniks, osta oma kodu, reisida mööda maailma või hoopis tagada oma lastele parem tulevik? Eesmärgid võivad olla nii lühi- kui ka pikaajalised.

Lühiajalised eesmärgid on need, mida soovid saavutada lähima 1-3 aasta jooksul. Näiteks uue auto ostmine, reisi planeerimine või pulmade korraldamine. Lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks sobivad madalama riskitasemega investeeringud, näiteks hoiused või võlakirjad.

Pikaajalised eesmärgid on need, mille saavutamiseks kulub rohkem aega, näiteks 5, 10 või isegi 30 aastat. Nende hulka kuuluvad näiteks pensioniks säästmine, kinnisvara ostmine või laste hariduse rahastamiseks. Pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks sobivad paremini kõrgema riskitasemega investeeringud, näiteks aktsiad või kinnisvara.

Eesmärkide seadmisel on oluline kasutada SMART metoodikat. See tähendab, et sinu eesmärgid peaksid olema:

Spetsiifilised: Mida täpsemalt sa oma eesmärki defineerid, seda parem. Näiteks “tahan säästa 10 000 eurot reisiks Taimaale” on parem eesmärk kui lihtsalt “tahan reisida”.
Mõõdetavad: Sinu eesmärk peaks olema mõõdetav, et saaksid jälgida oma edusamme. Näiteks “tahan säästa 10 000 eurot” on mõõdetav eesmärk, “tahan palju raha” aga mitte.
Saavutatavad: Sinu eesmärk peaks olema realistlik ja saavutatav. Ära sea endale liiga kõrgeid eesmärke, mis võivad tekitada pettumust.
Realistlikud: Arvesta oma sissetulekute ja kulutustega ning sea eesmärke, mida on võimalik saavutada.
Ajaliselt piiritletud: Määra oma eesmärkidele ajaline piirang, et sul oleks motivatsiooni neid saavutada. Näiteks “tahan säästa 10 000 eurot reisiks Taimaale 2 aasta jooksul”.

Kui oled oma eesmärgid selgelt määratlenud, on sul lihtsam valida sobivaid investeerimisvõimalusi ja koostada oma investeerimisportfell.

2. Riski hindamine: Kui palju oled valmis kaotama?

Iga investeeringuga kaasneb teatud risk. See tähendab, et sa ei pruugi alati oma investeeringult oodatavat tootlust saada. Mõnel juhul võid isegi osa oma rahast kaotada. Enne investeerimisega alustamist on oluline hinnata oma riskitaluvust ja valida investeeringud, mis vastavad sinu riskitasemele.

Erinevate investeeringute riskitasemed:

Madal risk: Hoiused, võlakirjad, riigivõlakirjad. Need investeeringud pakuvad tavaliselt madalamat tootlust, aga on ka väiksema riskiga.
Keskmine risk: Indeksfondid, ETF-id, dividendiaktsiad. Need investeeringud pakuvad potentsiaalselt kõrgemat tootlust kui madala riskiga investeeringud, aga kaasneb ka suurem risk.
Kõrge risk: Aktsiad, krüptovaluutad, riskikapital. Need investeeringud pakuvad potentsiaalselt väga kõrget tootlust, aga kaasneb ka väga suur risk.

Isikliku riskitaluvuse hindamine:

Aeg: Kui pikk on sinu investeerimishorisont? Mida pikem on aeg, seda rohkem riski oled valmis võtma.
Finantsiline seisund: Kui stabiilne on sinu finantsiline seisund? Kui sul on stabiilne sissetulek ja piisavalt sääste, oled tõenäoliselt valmis võtma rohkem riski.
Isiklik eelistus: Kui mugavalt sa end riskiga tunned? Mõned inimesed on loomult riskialtid, teised aga eelistavad kindlust.

Riski ja tootluse suhe:

Üldjuhul kehtib reegel, et mida kõrgem on risk, seda suurem on potentsiaalne tootlus. Seega, kui oled valmis võtma rohkem riski, on sul võimalik teenida suuremat tootlust. Samas aga pead olema valmis ka suuremateks kaotusteks.

Näpunäited:

Ära investeeri raha, mida sa lühiajaliselt vajad.
Diversifieeri oma investeeringuid, et vähendada riski.
Ära lase emotsioonidel oma investeerimisotsuseid mõjutada.
Konsulteeri vajadusel finantsnõustajaga.

3. Investeerimisportfelli koostamine: Erinevad teed sihile

Nüüd, kus oled oma eesmärgid paika pannud ja riskitaluvuse hinnanud, on aeg hakata koostama investeerimisportfelli. See on nagu kokaraamat sinu investeeringutele, kus on kirjas, kuidas jagada oma raha erinevate varaklasside vahel. Mõtle sellele kui mitmekesisele toidulauale, kus iga roog täidab oma eesmärki.

Varaklassid:

Aktsiad: Ettevõtete omandiosa esindavad väärtpaberid. Aktsiatega kaasneb kõrgem risk, aga ka potentsiaalselt kõrgem tootlus.
Võlakirjad: Laenud, mida annad riigile või ettevõttele. Võlakirjad on üldiselt madalama riskiga kui aktsiad, aga pakuvad ka madalamat tootlust.
Kinnisvara: Maad, hooned ja muud kinnisvaraga seotud varad. Kinnisvara võib pakkuda stabiilset tootlust ja inflatsioonikaitset, aga sellega kaasneb ka likviidsusrisk.
Toore: Nafta, kuld, hõbe jne. Nende hind kõigub vastavalt turuolukorrale.
Alternatiivsed investeeringud: Krüptovaluutad, kunstiteosed, kollektsiooni esemed. Need on kõrge riskiga investeeringud, millega kaasneb potentsiaalselt kõrge tootlus.

Diversifitseerimise olulisus:

Ära pane kõiki mune ühte korvi! Diversifitseerimine tähendab oma investeeringute jagamist erinevate varaklasside vahel. See aitab vähendada riski ja kaitsta sinu portfelli turukõikumiste eest. Mõtle sellele kui ilmastikuoludele vastavale riietusele – sul on vaja nii vihmavarju kui ka päikeseprille.

Investeerimisstrateegiad:

Passiivne investeerimine: Jälgib turuindekseid, näiteks ostes indeksfonde või ETF-e. See on lihtne ja soodne strateegia, mis sobib hästi algajatele.
Aktiivne investeerimine: Püüab turgu “võita” aktsiate ostmise ja müümisega. See strateegia nõuab rohkem teadmisi ja aega ning sobib pigem kogenud investoritele.

Portfelli koostamise näpunäited:

Arvesta oma eesmärkide ja riskitaluvusega.
Jaga oma investeeringud erinevate varaklasside vahel.
Vali investeeringud, millest sa aru saad.
Ära lase emotsioonidel oma otsuseid mõjutada.
Jälgi oma portfelli regulaarselt ja tee vajadusel muudatusi.

Näide:

Noor investor, kellel on pikaajaline investeerimishorisont ja kõrge riskitaluvus, võib valida portfelli, kus suurem osa on investeeritud aktsiatesse. Vanemaealine investor, kellel on lühem investeerimishorisont ja madalam riskitaluvus, võib eelistada portfelli, kus suurem osa on investeeritud võlakirjadesse.

4. Investeerimisplatvormi valimine: Kus oma raha paigutada?

Oma investeerimisportfelli loomisel on oluline leida sobiv platvorm, kus oma investeeringuid hallata. Õige platvormi valik võib oluliselt mõjutada sinu investeerimiskogemust ja -tulemusi. Tänapäeval on saadaval lai valik erinevaid investeerimisplatvorme, millest igaühel on oma plussid ja miinused.

Erinevad investeerimisplatvormid:

Pangad: Enamik panku pakub investeerimisteenuseid, mis hõlmavad tavaliselt hoiuseid, võlakirju ja investeerimisfonde. Pangad pakuvad mugavust ja turvalisust, kuid nende teenustasud võivad olla kõrgemad kui teistel platvormidel.
Maaklerid: Maaklerid pakuvad laiemat valikut investeerimisvõimalusi, sealhulgas aktsiaid, võlakirju, fonde ja tuletisinstrumente. Maaklerid pakuvad sageli ka investeerimisnõustamist, kuid nende teenustasud võivad olla samuti kõrged.
Robo-nõustajad: Robo-nõustajad on automatiseeritud platvormid, mis pakuvad investeerimisnõustamist ja portfellihaldust algoritmide abil. Robo-nõustajad on tavaliselt soodsamad kui traditsioonilised finantsnõustajad ja sobivad hästi algajatele investoritele.
Investeerimisrakendused: Mobiilirakendused, mis pakuvad lihtsat ja mugavat juurdepääsu investeerimisele. Investeerimisrakendused sobivad hästi algajatele ja pakuvad sageli madalaid teenustasusid.

Mida arvestada platvormi valimisel:

Kulud ja tasud: Uuri hoolikalt platvormi teenustasusid, sealhulgas tehingutasusid, haldustasusid ja muid kulusid.
Investeerimisvõimalused: Veendu, et platvorm pakub sulle sobivaid investeerimisvõimalusi.
Kasutajasõbralikkus: Vali platvorm, mis on lihtne ja mugav kasutada.
Turvalisus: Veendu, et platvorm on usaldusväärne ja turvaline.
Klienditugi: Hea klienditugi on oluline, kui sul tekib küsimusi või probleeme.

Näpunäited:

Võrdle erinevate platvormide pakkumisi enne otsuse tegemist.
Loe hoolikalt platvormi tingimusi ja lepinguid.
Ära karda küsida abi klienditoelt.

Näiteid investeerimisplatvormidest Eestis:

LHV
Swedbank
SEB
Luminor
Bondora

5. Investeerimisplaani elluviimine ja jälgimine: Teekond finantseesmärkideni

Kui oled oma investeerimisplaani hoolikalt läbi mõelnud ja sobiva platvormi valinud, on aeg asuda tegudele! Investeerimisplaani elluviimine ja jälgimine on pidev protsess, mis nõuab distsipliini ja kannatlikkust. Siin on mõned olulised aspektid, mida silmas pidada:

Regulaarne investeerimine:

Üks parimaid viise investeerimiseks on regulaarne investeerimine ehk iga kuu kindla summa investeerimine. See aitab vähendada riski ja kasvatada sinu portfelli pikaajaliselt. Mõtle sellele kui seemne külvamisele – regulaarne kastmine aitab taimel kasvada ja vilja kanda.

Portfelli tasakaalustamine:

Turukõikumiste tõttu võib sinu portfelli jaotus aja jooksul muutuda. Seetõttu on oluline oma portfelli regulaarselt tasakaalustada, et see vastaks sinu esialgsele plaanile ja riskitaluvusele. See on nagu laeva kursil hoidmine tormisel merel.

Investeerimisplaani regulaarne ülevaatamine ja vajadusel kohandamine:

Sinu elu ja eesmärgid võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu on oluline oma investeerimisplaani regulaarselt üle vaadata ja vajadusel kohandada. Näiteks kui sinu sissetulekud suurenevad, võid suurendada ka oma investeeringuid. Või kui sinu riskitaluvus muutub, võid oma portfelli jaotust muuta.

Jälgimine ja analüüs:

Jälgi oma investeeringute tootlust ja analüüsi oma portfelli regulaarselt. See aitab sul hinnata oma edusamme ja teha vajadusel muudatusi. Tänapäeval pakuvad paljud investeerimisplatvormid mugavaid tööriistu portfelli jälgimiseks ja analüüsimiseks.

Näpunäited:

Ole kannatlik: Investeerimine on pikaajaline protsess. Ära oota kiireid tulemusi.
Ära lase emotsioonidel oma otsuseid mõjutada: Turukõikumised on normaalsed. Ära paanitse, kui turg langeb.
Jää oma plaani juurde: Ära tee impulsiivseid otsuseid.
Õpi pidevalt: Investeerimismaailm on pidevas muutumises. Jälgi uudiseid ja õpi uusi asju.

Investeerimisplaani elluviimine on nagu maratoni jooksmine, mitte sprint. See nõuab distsipliini, kannatlikkust ja pühendumist. Kuid kui oled järjekindel, on sul võimalik saavutada oma finantseesmärgid ja nautida finantsvabadust.

6. Lisateave ja abivahendid: Tark investor on informeeritud investor

Investeerimismaailm on täis infot ja võimalusi. Algajana võib olla keeruline orienteeruda ja leida usaldusväärseid allikaid. Õnneks on olemas mitmeid abivahendeid ja ressursse, mis aitavad sul investeerimise kohta rohkem teada saada ja oma teadmisi täiendada.

Usaldusväärsed allikad:

Raamatud: Investeerimise kohta on kirjutatud lugematu arv raamatuid. Mõned head näited on Benjamin Grahami “Intelligentne investor”, Burton Malkieli “Juhuslik jalutuskäik Wall Streetil” ja Tony Robbinsi “Raha: Mängu valdamine”.
Veebilehed: Internetist leiab palju infot investeerimise kohta. Usaldusväärseteks allikateks on näiteks investeerimisportaalid, finantsblogid ja majandusväljaanded. Eesti keeles on hea infoallikas näiteks Rahafoorum.ee.
Finantsnõustajad: Kui vajad personaalset nõustamist, võid pöörduda finantsnõustaja poole. Finantsnõustaja aitab sul oma eesmärke ja riskitaluvust hinnata ning koostada sobiva investeerimisplaani.
Investeerimisühingud: Investeerimisühingud pakuvad investeerimisalast koolitust ja nõustamist. Eestis tegutseb näiteks Eesti Investeerimisühingute Liit.

Investeerimiskalkulaatorid ja tööriistad:

Tootluskalkulaatorid: Aitavad arvutada investeeringu potentsiaalset tootlust.
Riskikalkulaatorid: Aitavad hinnata investeeringu riskitaset.
Portfellihalduse tööriistad: Aitavad jälgida ja analüüsida oma investeerimisportfelli

Lisaks:

Osale seminaridel ja koolitustel: Investeerimisseminarid ja -koolitused pakuvad väärtuslikku infot ja võimalust kohtuda teiste investoritega.
Liitu investeerimisfoorumitega: Foorumites saad jagada oma kogemusi ja õppida teistelt investoritelt.
Jälgi investeerimisuudiseid: Ole kursis majandussündmustega ja turukõikumistega.

Mida meeles pidada:

Kriitiline mõtlemine: Ära usu kõike, mida loed või kuuled. Kontrolli infot usaldusväärsetest allikatest.
Pidev õppimine: Investeerimismaailm on pidevas muutumises. Jälgi trende ja õpi uusi asju.
Kanna vastutus oma otsuste eest: Investeerimine on seotud riskiga. Tee oma otsused teadlikult ja vastutustundlikult.

Tark investor on informeeritud investor. Kasutades ära saadavalolevaid ressursse ja abivahendeid, saad oma teadmisi täiendada ja teha paremaid investeerimisotsuseid.

Kokkuvõte

Oleme nüüd samm-sammult läbi käinud investeerimisplaani koostamise protsessi algajale. Loodame, et see artikkel on andnud sulle kindlustunde ja motivatsiooni investeerimisega alustamiseks.

Pea meeles, et investeerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab kannatlikkust ja distsipliini. Kuid kui oled järjekindel ja järgid oma plaani, on sul võimalik saavutada oma finantseesmärgid ja nautida finantsvabadust.

Eduka investeerimise võtmetegurid:

Selged eesmärgid: Määratle oma finantseesmärgid ja pane need kirja.
Riski hindamine: Hinda oma riskitaluvust ja vali investeeringud, mis vastavad sinu riskitasemele.
Diversifitseerimine: Jaga oma investeeringud erinevate varaklasside vahel.
Regulaarne investeerimine: Investeeri regulaarselt kindlat summat.
Jälgimine ja kohandamine: Jälgi oma portfelli regulaarselt ja tee vajadusel muudatusi.
Pidev õppimine: Täienda oma teadmisi ja oskusi investeerimise valdkonnas.