IPO ohud: mida peaksid teadma enne investeerimist?

Börsileminek ehk IPO (Initial Public Offering) on paljude ettevõtete jaoks suur samm. See on võimalus kaasata märkimisväärselt kapitali, tõsta ettevõtte tuntust ning pakkuda likviidsust varajastele investoritele. Ka investorite jaoks võib IPO olla ahvatlev võimalus saada osa uute ja paljutõotavate ettevõtete kasvust ning teenida kõrget tootlust.

Kuid nagu iga investeeringuga, kaasnevad ka IPOdega riskid. Mõnikord ei lähe asjad plaanipäraselt ning IPO võib muutuda ettevõtte ja investorite jaoks tõeliseks õudusunenäoks. Selles artiklis vaatleme, millised on IPO ohud ning uurime, mis on levinumad riskid ja probleemid, millega ettevõtted ja investorid silmitsi võivad seista.

Alustame aga algusest ning selgitame lühidalt, mis on IPO ja miks ettevõtted üldse börsile lähevad.

IPO protsess: lühiülevaade

Enne kui sukeldume IPOde ohtudesse, heidame kiire pilgu IPO protsessile endale. Kuigi see võib tunduda lihtne – ettevõte müüb oma aktsiaid avalikkusele ja saab selle eest raha –, on tegelikkus märksa keerulisem.

IPO protsess hõlmab mitmeid etappe, mis nõuavad hoolikat planeerimist ja täitmist:

  1. Ettevalmistus: Ettevõte peab korrastama oma finantsaruanded, looma äriplaani ning tegema muid vajalikke ettevalmistusi, et olla valmis avalikuks ettevõtteks saamiseks.
  2. Pangamaaklerite kaasamine: Ettevõte palkab tavaliselt pangamaaklerid (underwriters), kes aitavad korraldada IPO protsessi, sealhulgas määrata aktsia hinna, turundada IPO-d investoritele ning tagada aktsiate müügi.
  3. Prospekti koostamine: Ettevõte koostab prospekti, mis sisaldab üksikasjalikku teavet ettevõtte kohta, sealhulgas selle finantsseisundi, ärimudeli, riskide ja tulevikuplaanide kohta. Prospekt on oluline dokument, mis aitab investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid.
  4. Roadshow: Ettevõtte juhtkond ja pangamaaklerid korraldavad roadshow’d, kus nad kohtuvad potentsiaalsete investoritega ning tutvustavad neile ettevõtet ja IPO-d.
  5. Aktsia hinna määramine: Pangamaaklerid aitavad ettevõttel määrata aktsia esmase avaliku pakkumise (IPO) hinna, lähtudes investorite nõudlusest ja ettevõtte väärtusest.
  6. Börsileminek: Kui kõik eelnevad etapid on edukalt läbitud, siis ettevõtte aktsiad noteeritakse börsil ning investorid saavad neid osta ja müüa.

Kuigi IPO protsess võib tunduda lihtne, on see tegelikult keeruline ja aeganõudev. See nõuab ettevõttelt suuri ressursse ning sellele kaasnevad ka mitmed riskid.

ipo ohud

IPOde võlu: miks need on nii ahvatlevad?

IPOd pakuvad nii ettevõtetele kui ka investoritele mitmeid potentsiaalseid eeliseid, mistõttu need on sageli väga ahvatlevad.

Ettevõtete jaoks
  • Kapitali kaasamine: IPO on ettevõtete jaoks üks peamisi võimalusi kaasata suur hulk kapitali, mida saab kasutada äri laiendamiseks, uute toodete või teenuste arendamiseks, võlgade tagasimaksmiseks või muudeks strateegilisteks eesmärkideks.
  • Tuntuse suurendamine: Börsileminek tõstab ettevõtte tuntust ja usaldusväärsust avalikkuse silmis. See võib aidata meelitada ligi uusi kliente, partnereid ja töötajaid.
  • Andekate töötajate ligimeelitamine: Avaliku ettevõtte aktsiaoptsioonid võivad olla atraktiivne boonus andekatele töötajatele, aidates ettevõttel meelitada ligi ja hoida parimaid talente.
  • Likviidsus varajastele investoritele: IPO pakub likviidsust ehk võimalust oma aktsiad müüa ja raha välja võtta ettevõtte varajastele investoritele, nagu riskikapitalifondid ja ingelinvestorid.
Investorite jaoks
  • Kõrge tootluspotentsiaal: IPO-d on seotud lootusega teenida kõrget tootlust, eriti kui ettevõte on edukas ja selle aktsia hind tõuseb pärast börsileminekut märkimisväärselt.
  • Juurdepääs uutele ja põnevatele ettevõtetele: IPOd pakuvad investoritele võimalust investeerida uutesse ja innovaatilistesse ettevõtetesse, millel on potentsiaal muuta maailma.
  • Portfelli hajutamine: IPO-desse investeerimine võib aidata investoritel hajutada oma portfelli ja vähendada riske.

Need potentsiaalsed eelised teevad IPOdest ahvatleva võimaluse nii ettevõtetele kui ka investoritele. Kuid nagu me järgmises osas näeme, ei ole IPOd alati edulugu ning nendega kaasnevad ka märkimisväärsed riskid.

IPO ohud: kui asjad lähevad viltu

Kuigi IPOd võivad tunduda paljulubavad, ei ole need alati edulood. Tegelikkuses võib IPO protsess olla keeruline ja riskantne ning paljud ettevõtted ja investorid on pidanud pettuma.

IPO ebaõnnestumine

Mitte iga IPO ei jõua edukalt lõpule. Mõnikord ei suuda ettevõtted lihtsalt piisavalt investorite huvi äratada või on turutingimused ebasoodsad. Näiteks 2022. aastal tühistati või lükati edasi palju IPO-sid kogu maailmas, kuna investorid muutusid ettevaatlikumaks majanduslanguse ja geopoliitiliste pingete tõttu.

Isegi kui ettevõte jõuab edukalt börsini, ei pruugi see tähendada edu. Paljud ettevõtted on näinud oma aktsiahindade järsku langust pärast IPO-d, mis on toonud kaasa suuri kaotusi investoritele. Näiteks 2021. aastal tegi UK toidukulleri platform Deliveroo väga oodatud IPO, kuid selle aktsia hind langes kohe IPOst järgmisel päeval ligi 30%.

Pettused ja väärkäitumine

Kahjuks ei ole IPO-de maailm immuunne pettuste ja väärkäitumise suhtes. Mõned ettevõtted võivad IPO prosessis esitada liialdatud finantsprognoose või varjata olulisi riske, et meelitada investoreid. Samuti võib esineda siseringitehingute või muude ebaseaduslike tegevuste ohtu.

Üks tuntumaid näiteid pettusest on Ameerika Ühendriikide ettevõte Theranos, mis väitis, et on välja töötanud revolutsioonilise vereanalüüsi tehnoloogia. Kuigi IPOni ettevõte ei jõudnud, olid nad siiski investoritelt kokku kogunud üle 700 miljoni dollari. Seejärel selgus aga, et ettevõtte tehnoloogia ei töötanud ning ettevõte varises kokku, jättes investorid suurte kahjudega.

Need näited toovad esile IPO-de pahupoole ning rõhutavad, et investorid peavad olema ettevaatlikud ja tegema põhjalikku uurimistööd enne IPO-desse investeerimist.

Raskused pärast IPO-d

Börsileminek toob ettevõtetele endaga kaasa ka mitmeid uusi väljakutseid. Avaliku ettevõttena peavad nad järgima rangeid aruandlusnõudeid ning avaldama regulaarselt oma finantsandmeid. See võib olla aeganõudev ja kulukas. Lisaks suureneb avalikule ettevõttele surve näidata häid tulemusi, et hoida investorite usaldust ja aktsiahind kõrgel.

Mõned ettevõtted võivad pärast IPO-d keskenduda liiga palju lühiajalistele eesmärkidele, nagu näiteks kvartalitulemuste parandamisele, selle asemel et keskenduda pikaajalisele kasvule ja innovatsioonile. See võib kahjustada ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet.

    Läbikukkunud IPOd ja pettumused

    Kuigi IPO-maailmas on mitmeid edulugusid, ei ole see siiski riskivaba. Vaatame mõnda tuntud näidet, kus asjad ei läinud päris plaanipäraselt.

    WeWork: ülehinnatud unistused

    WeWork, ühiskontorite pakkuja, oli 2019. aastal üks enim oodatud IPO-sid. Ettevõte oli hinnatud 47 miljardi dollarile ning selle asutaja Adam Neumann oli tuntud oma karismaatilise juhtimisstiili ja ambitsioonikate plaanide poolest. Kuid IPO-prospekti avaldamine tõi esile mitmeid murettekitavaid aspekte, sealhulgas ettevõtte suured kahjumid, ebaselge ärimudel ja Neumanni vastuoluline juhtimisstiil. Investorid muutusid ettevaatlikuks ning WeWork oli sunnitud IPO-d edasi lükkama ja oma hinnangut oluliselt allapoole korrigeerima. Lõpuks läks ettevõte 2021. aastal SPAC-i (Special Purpose Acquisition Company) kaudu börsile palju madalama väärtusega.

    Uber ja Lyft: kasumlikkuse küsimus

    Transpordiettevõtted Uber ja Lyft tegid oma IPOd 2019. aastal suure fanfaariga. Investorid olid elevil nende ettevõtete disruptiivse ärimudeli ja kasvupotentsiaali üle. Kuid pärast IPO-d langesid mõlema ettevõtte aktsiahinnad järsult, kuna investorid hakkasid muretsema nende kasumlikkuse ja jätkusuutlikkuse pärast. Mõlemad ettevõtted olid aastaid tekitanud suuri kahjumeid ning nende tee kasumlikkuseni oli ebaselge. Kuigi mõlema ettevõtte aktsiad on hiljem mõnevõrra taastunud, jääb nende pikaajaline edu veel ebaselgeks.

    Facebook: algne pettumus ja hilisem edu

    Isegi mõned tänapäeva suurimad tehnoloogiahiiud on kogenud IPO-järgseid raskusi. Facebooki IPO 2012. aastal oli algselt pettumus, kuna aktsia hind langes esimestel päevadel pärast börsileminekut. Investorid olid mures ettevõtte võime pärast teenida tulu. Kuid Facebook tõestas skeptikutele vastupidist ning selle aktsia hind on sellest ajast alates tõusnud mitmekordselt, tehes sellest ühe maailma kõige väärtuslikuma ettevõtte.

    Need näited näitavad, et IPO-desse investeerimine ei ole riskivaba. Isegi kõige paljulubavamad ettevõtted võivad kogeda raskusi pärast börsileminekut ning investorid peavad olema valmis võimalikeks tagasilöökideks. See rõhutab veelgi, kui oluline on teha põhjalikku uurimistööd ja mõista millised on IPO ohud ja investeeringuga seotud riskid enne otsuste tegemist. 

    Due diligence ja investorite kaitse tähtsus

    IPOde pahupool näitab selgelt, et investorid peavad olema ettevaatlikud ja tegema põhjalikku uurimistööd enne IPO-desse investeerimist.

    Due diligence ehk hoolsuskohustus tähendab, et investor peaks koguma ja analüüsima kogu kättesaadavat teavet ettevõtte ja selle IPO kohta, et teha teadlik investeerimisotsus. See hõlmab ettevõtte finantsaruannete, äriplaani, juhtkonna ja konkurentide analüüsimist ning riskide hindamist.

    Investorite kaitse on samuti oluline aspekt IPO protsessis. Regulatiivsed asutused, nagu näiteks Eesti Finantsinspektsioon, mängivad olulist rolli, tagades, et IPOd oleksid läbipaistvad ja investorite huvid oleksid kaitstud. Nad kontrollivad ettevõtete prospekte, jälgivad IPO protsessi ning võtavad tarvitusele meetmeid pettuste ja väärkäitumise vastu.

    Investorite endi teadlikkus ja haritus on samuti väga olulised. Investorid peaksid mõistma, millised on IPO ohud ning olema valmis tegema iseseisvat uurimistööd. Samuti on soovitatav konsulteerida finantsnõustajaga enne investeerimisotsuse tegemist.

    Kokkuvõtteks

    Börsileminekud võivad olla ettevõtetele ja investoritele suurepärane võimalus, kuid nendega kaasnevad ka IPO ohud. IPO ebaõnnestumine, raskused pärast börsileminekut ning pettused ja väärkäitumine on vaid mõned näited probleemidest, millega ettevõtted ja investorid silmitsi võivad seista.

    Seetõttu on oluline, et investorid oleksid ettevaatlikud ja teeksid põhjalikku uurimistööd enne IPO-desse investeerimist. Due diligence, regulatiivsete asutuste järelevalve ja investorite harimine on kõik olulised tegurid, mis aitavad tagada IPO turu aususe ja läbipaistvuse ning kaitsta investoreid võimalike kahjude eest.

    IPO-desse investeerimine võib olla põnev ja potentsiaalselt tulus, kuid see nõuab ka teadlikkust ja ettevaatlikkust. Ära lase end pimestada IPOde särast ja glamuurist, vaid kaalu alati hoolikalt riske ja võimalusi enne investeerimisotsuse tegemist.